InfoHub Logo

Jazdyń typ-tymyq keshi. Kún teńizge shógip barady. Qara joldyń ústine shań esilip qalypty, shań arasynan ala-qula sıyrlar kórinedi. Syrtyldaǵan baqaı, taı qazannyń júzin jıyp ap, bytyrlatyp bıdaı qýyryp jatqandaı.

— Aı! Aı! Ók bylaı! Óı, qarasan kelgir, múıizińdi qaǵyp alaıyn ba osy!! — Baqtashynyń daýsy qarlyǵyp qalypty. Urshyǵy tarsyldaǵan tor sholaq atyn tyrp-tyrp jelgizip, tabynnyń ol jaǵyna bir, bul jaǵyna bir shyǵady. Qaıta qaıta baqyryp, qalǵyp bara jatqan keshki tirshilikti qasaqana úrkitip kele jatqandaı.

— Iapyrmaı, osy baqtashydan baıa adam bolar ma eken? — dedi Nuǵyman.

Teńiz jaqtan kúrs-kúrs myltyq atyldy. Ózen boıyn jaǵalaı bir top úırek ushyp ótti tóbemizden.

— Qyryp jatyr, qater! — dedi Nyǵymet. — Kóktemde qurǵa, jazda úırekke tynym bermeıdi, jer men sýdan jeritip boldy. Bári Óskemen men Zyránovskiden kelgen qýlar. Báriniń astynda mashına, bári de mekemeniki. Rybnadzorymyz bolǵanymen, qusnadzorymyz bolmaı tur. Qyryp barady, ıtter!..

Ol bir qolyndaǵy qasyq pen vılkany qaltasyna saldy da, kastrúldiń syrǵı bergen qaqpaǵyn nyǵyzdap jaýyp qoıdy. Sonda da qısyq baýly kók kastrúl bir jaǵyna aýyńqyrap, jıeginen sorpa tógilip keledi. Ol ákesine tamaq ákele jatyr edi...

Aýyl shetindegi ózenniń jar qabaǵyna shuqshıa keptirelgen SMÝ-dyń úlken aýlasynan lúkildegen motor daýysy estildi. Qylqıǵan temir trýba sheńber-sheńber kókshil tútindi lyqyldatyp qusyp jatyr. Aýlanyń ishi-syrty shashylǵan bóreneler, tóbe-tóbe qyp úıgen qap-qap sement. Mazýttyń ıisi shyǵady. Nyǵymettiń ákesi Qapsheker osynda kúzetshi.

— Anaý bizdiń shal shyǵar, qasyndaǵysy kim boldy eken? — dep, Nyǵymet jar jıeginde otyrǵan adamdy qolymen nusqady.

— Shalyń ne seniń osy? Orta jasqa jańa kelgen adamdy shal, shal dep sen-aq qartaıtyp boldyń-aý, — dedi Nuǵyman.

— Shynyn aıtsam, osy ýaqytqa deıin ákemdi qalaı atarymdy bilmeımin. Áke desem de, kóke desem de, papa desem de kelmeıtin tárizdi. Sosyn ońaıyna kóship, shal dep kettim. Shal bolmaǵanda nesi qaldy endi.

— Qyzyqen...

— Qyzyǵy kóp qoı onyń, aǵaıyn... Onyń nesin suraısyń. Mynaý kúzetshilik te adamnyń taǵatyn taýysatyn mazasyz jumys qoı, rasynda shashynyń aǵy kóbeıip, shal bop shógip barady. Basqa jerge aýystyrýǵa ońtaıly eshteńe tabylmaı-aq qoıǵany. Úıde otyr desem taǵy kónbeıdi.

— Kózin jumyspen ashqan adam, jumyssyz qaıdan otyra alsyn, seniń de úıde jat degeniń orynsyz endi, — dedi Nuǵyman. Nyǵymet úndegen joq. Nuǵymannyń býdaqtaǵan temekisiniń tútinin jaqtyrmaı, bet-aýzyn tyrjyń etkizdi de, «pú-ú-ú!» dep úrlep jiberdi. Nuǵyman ádeıi onyń jel jaǵyna shyǵyp aldy.

— Iapyrmaı, osy seni neǵyp kolhoz predsedateli etip taǵaıyndamaǵanyna tań qalam. Qandaı qyzymyr bolar eń, á?

Ol kesek te myǵym denesin únemi tik ustaıtyn. Júrisi nyq, qımyly shapshań. Óz tustaryna qaraǵanda otyzǵa jetpeı jatyp balalyǵynan baısaldyǵy basym, túr-tulǵasy da, symbaty da dárigerlikten kóri áldebir jaýapty sharýashylyq basshysyna kóbirek keletin. Tańqylaý kelgen domalaq muryny jazyq mańdaıy men jalpaq bet súıegine, úlken sopaqsha basyna sol kishileý sıaqty kórinetin. Qıyqsha qońyr qoı kózderine kóp kúlki de júgire bermeıtin, syrt kózge salqyn kóringenmen qyzyl shyraıly júzinen jylylyq teýip turady. Jeleńdigi de, daraqylyǵy da joq. «Bolsyn!» — dese tyndyryp tastaıdy. «Joq!» — dese kesip aıtady. Biraq onyń isine de, minez-qylyǵynan da ne qazymyrlyqtyń, ne qatygezdiktiń mysqaldaı nyshanyn tabý qıyn. Tek úlkenge de, kishige de bir iltıpat, qýanyshqa da, renishke de bir tózim, aýyrdy da, jeńildi de birdeı kóteredi, qataldyqqa qandaı bolsa, keshirimge de baı.

...Ákesi kútip otyr eken. Ornynan turǵan da joq, lám-mım dep til de qatpady. Teńkıgen úlken dóńbektiń ústinde bajyraıyp tyrp etpeı otyrdy da qoıdy. Ýmajdalǵan shúberekteı sarǵysh bet-júzin qatpar-qatpar ájim torlaǵan. Kishkentaı qıyqsha qoı kózderine de muń toly. Kastrúldi kórgesin bas kıimin sheshti de, bórene ústine alyp qoıdy. Juqa ǵana kók býryl shaǵı samaı men qaraqusty jıektep kep, domalaq bastyń tóbesine jete almaı qapty. Tipti onyń qyr jelkesin de órmekshiniń toryndaı aıqysh-uıqysh ájim basyp ketipti. Urty solpıyp, bet súıegi tomardaı bop shyǵyp tur. Orta boıly, orta jastaǵy osy adamnyń boıyna jastyq pen kárilik qatar uıalaǵan tárizdi. Ol kastrúldiń qaqpaǵyn ashty da, qaıta japty. Ystyq bý burq etti de, úzilip qaldy. Sosyn:

— Áı! Beri kel! Pelmen jeıik! — dep ózen jaqqa buryla berip aıqaı saldy.

Jar astynan shylp-shylp sý syldyry estildi de, artynsha uzyn quryqty sachok kóterilip baryp, sholp etip sýǵa qaıta túsip ketti. Jaǵanyń túıetaıly jerinen qylt etip adamnyń basy kórindi. Sosyn keýdesi shyqty. Ashamaıyna deıin uzyn qonyshty rezeńke etik súıretken aryq jıren ýysqa tolmaıtyn kishkentaı maıshabaqty tyrbańdatyp sachoktan sýyryp aldy da, sý tolǵan shelekke uryp jiberdi.

— Ne istep júrsiń? — degen Nyǵymettiń daýysyn estigende ǵana beri buryldy.

— A... Nyǵymet Qapshekerych!.. Sálemetsiz be... Men ánsheıin... azdap balyq aýlaıyn dep...

— Kórip turmyn. Qazir sýdan shyǵyńyz!

— Nyǵymet Qapshekerych, men ánsheıin...

— Ánsheıindi qoıyńyz! Taǵy da murttaı ushaıyn dep júrsiz be? Revmatızmmen oınaýǵa bolmaıdy.

Ol qarsylyq jasaǵan joq, sachogin ıyǵyna saldy da, súıretilip sýdan shyqty.

Jaǵyna pyshaq janyǵandaı shúńirek kóz, eshkibas jırenniń bet-aýzynan, qońqıǵan qısyq muryn men ys basqan mysyq sary murttan, jymyryq qulaqtan, qyzyl qyltanaqty qalyń túkten basqa eshteńe kórinbedi.

— Keshirińiz, Nyǵymet Qapshekerych, men ánsheıin... balalarǵa ermek bolsyn dep...

— Otyr, pelmen jelik, — dedi Qapsheker oǵan qasyq usynyp. Biriniń qolynda qasyq, biriniń qolynda vılka, biri qara býryl, biri jıdigen jıren býryl, eki bas kastrúl ústinde toqaılasa qaldy.

— Áı, ıt-aı, tamaǵyń áli qaıtpaǵan eken á, qarbytýyń tamasha, — dedi Qapsheker kastrúl túbi tyqyrlaı bastaǵan sátte. Bul oǵan yrjalaqtap kúlgen boldy. Sosyn qaltasynan oramal izdedi bilem, aýdaryp-tóńkerip temekiniń untaǵynan basqa eshteńe tappady da, maılanǵan ernin kústi alaqanymen árli-berli súıkeı bastady. Aýzyn sylpyldatyp, qaıta-qaıta tamsanyp qoıady. Tisin shuqylady.

Motor byrq-byrq etti de, kilt toqtady. Kókshil sheńberlerdiń sońǵy shyǵyrshyqtary murja moınynan atyp-atyp ketti de, bozamyq tartyp baryp, bozǵylt aspanǵa sińip joq boldy. Shyǵysqa qaraı mińgesip-ushqasyp bult jóńkilip barady. Manaǵy bir top úırek sypsyńdap teńizge qaraı qaıta ushyp ótti. Ózen jaǵasyndaǵy eki-úsh alamoıyn da barq-barq ete qaldy. Úsh-tórt mashına sýǵa jýynyp-shaıynyp seloǵa qaıtty.

— Shóldep otyrǵanymdy qarashy.

— Úıge baryp shaı-sýan iship kelińiz. Biz otyra turamyz ǵoı, — dedi Nyǵymet ákesine. Manadan dúnıeniń bárin umytyp, qannen-qapersiz qalǵan balyqshy da kenet oıyna birdeńe túskendeı sachogi men shelegine jarmasty. Shúńildegen sýyn sarqyp tastap edi, temir baqyrashtyń túbinde shorshańdap tórt-bes aqqaıran, eki-úsh qyzyl qanat alabuǵanyń kilegeıi ǵana qaldy.

— Ah, podles, áli tiri ózderi! — dep qoıdy. Balyqshynyń barbıǵan qoly baqyrash túbine súńgip ketti de, qýalap júrip bir aqqaırandy quıryǵynan súırep shyqty. Sosyn qushyrlanyp otyryp shelektiń qyryna bylshyldatyp uryp-uryp jiberdi. — Ah, podles! Ah, podles!

— Álgi Volodá Shımalın úıge bes-alty shortan ákep tastap edi, sonyń ekeý -úsheýin mynanyń shelegine sap jiberińizshi, tekke ıistenip keter, onan da osynyń bala-shaǵasyna as bolsyn, — dedi Nyǵymet bas kıimin kıip, ketýge yńǵaılana bergen ákesine.

Ózen qumyǵyp, qara barqyt tartty, ysyldaı shubatylyp, ırelendeı qashyp barady. Deń basyndaǵy klýb qasynan jalǵyz shyraq qylmyń-qylmyń etip kóz qysyp shyǵa keldi. Kıno qondyrǵynyń kishkentaı dvıjogy dyryldap qoıa berdi. Balyqshy men kúzetshi aıaqtaryn sanap basyp, beli qaıysqan aǵash kópirge taıap qapty. Biriniń qolynda shelek, biriniń ıyǵynan sachoktyń erbeńdegen uzyn quryǵy kórinedi. Nyǵymet ekeýiniń artynan kóz súzip, áldeneni esine túsirgendeı únsiz otyr. Nuǵymannyń aýzynda temeki, parovozsha burqyldatyp ezýinen aıyrar emes. Kishkentaı kóziniń janarynan jyltyrap eki shoq kórinedi.

— Sender álgini tanydyńdar ma? — dedi álden ýaqytta Nyǵymet.

— Aýdandyq mılısıanyń atshysy emes pe? — dedi Nuǵyman.

— Onan arǵysy?

— E, onan arǵysyn qaıdan bileıik, kim qazypty deısiń onyń záý-zatyn. Áıteýir mılısıoner bolǵan deı me, nemene...

— Iá, bir kezde bul ókirgen mılısıoner bolatyn. Bizdiń eski dos qoı, baıǵusqa janyń ashıdy, ózi syrqat, revmatızm degen qyrsyǵy bar. Eki-úsh ret aýrýhanaǵa zorlaǵandaı etip ázer jatqyzyp em. Taǵy da ólermendenip sýǵa túsip júrgenin kórmeımisiń. Áldeqashan jazylyp ketetin adam ǵoı, ózin-ózi kútpeıdi. İship qoıa ma, nemene... Solaı, aǵaıyn, ol bizdiń eski dos...

Qarańdaǵan eki adam dóńge kóterilip barady. Baǵan basyndaǵy jalǵyz kóz shyraqqa jaqyndaǵan saıyn olardyń qarasy úlkeıip, balyqshynyń bulǵaqtaǵan quryǵy men erbeńdegen qoldary anyq kórine bastady. Áldeneni kópirtip bósip bara jatqan tárizdi. Ekeýi tasaǵa kirip ketkenshe, Nyǵymet taǵy da kóz aıyrmaı uzaq otyryp qaldy.

— Ýaqyt degen qyzyq-aý, osy eki adam bir-birine kezdesem dep oılady ma eken, oılamady ma eken? — dedi ol. — Temekińdi aryraq tartshy, tipti týra tanaýymnyń astynan burqyldatyp tunshyqtyryp barasyń. — Ol bir-eki ret jótelip qoıdy. Shyn jóteldi me, ótirik jóteldi me, áıteýir Nuǵyman temekisin ezýinen julyp aldy da, sýǵa atyp jiberdi.

— Sen-aq qazymyrlanyp kún kórsetpediń ǵoı. Qudaıdyń qý dalasynda otyryp kijindeısiń.

— Endi, záýimmen bir áńgime aıtyp bereıin desem...

— Onda qoıdym, oıbaı! Qoıdym.

— Men bul eski dosymmen on eki me, on úsh jasym ba, áıteýir qyryq segizinshi jyldyń jazynda bir kezdeskenim bar...

...Tapa-tal túste úıge bireý kıip-jaryp kirip keldi. Kıimi jutań, óńi synyq, saqal-murty ósken. Dastarqan basyndaǵylar bir sátke osharylyp qaldy. Bári de bógde kisige baqyraıyp, «mynaý aspannan tústi me» degendeı tandana qarasty. Juma kúni edi, molla-súreı qart atam tor aldynda arýaqtaryn jambasynan bir aýnatyp quran oqyp otyrǵan. Sońǵy aıatyn asyǵyp-úsigip qaıyra saldy da, kózi jasaýrap, ıegi kemsendep, eki-úsh umtylyp ornynan tura almaı qaldy. Samaýyr qulaǵyna taqaý otyrǵan sheshem de jyǵyla-súrine ushyp turdy da:

— Oı, Alla-aý, kúnim-aý, shyqqyr kózim ótirik kórip tur ma, shyn kórip tur ma, oı Alla-aý, — dep eńirep baryp bógde adamdy bas saldy. Myna jaqtan daýys salyp ájem shyqty, táltirektep atam da keldi. Tort adam bólme ortasynda birin-biri qushaqtap ular-shý bop egildi de qaldy. Sheshemniń daýsy ashyraq, qattyraq shyǵyp jatyr. İnim Oraz qoryqqanynan artyma tyǵylyp, kózi atyzdaı bop barady. Yń-jyńnyń ortasynda túkke túsinbeı men otyrmyn. Daýys shyqqan úıden kórshi-qolań qalýshy ma edi. Áp-sátte topyrlap qatyn-qalashtar basty da ketti. Ýlap-shýlap júrip, tórteýin zorǵa degende ajyratty.

— Óı, qý tentek-aý, neǵyp otyrsyń bajyraıyp, ákeń kelgen joq pa, ákeń! — dep bireýi meni julqylap ıtermeleı bastady.

Men sengem joq. Mynaý saqaldy júdeý adamnyń ákem ekenine sengem joq, Ákemniń kelgenine sengem joq. Sondyqtan entelep bara da qoıǵam joq, barǵanmen úlkenderden estendik tıetin de emes. Onyń ózi umtyldy bizge. İnim mańaılatpaı zytyp otyrdy dalaǵa. Meni baýyryna qysyp, qushyrlanyp turyp mańdaıymnan ıiskedi. Tikendeı qadalǵan saqal men mahorkanyń ıisin jatyrqap qalsam kerek, tartynshaqtaı berdim jáne de sol bir qushaqtan ón boıyma ot júgirgendeı denem shymyrlap ketti. Kózime jas toldy.

— Óı, mynaýsyn qara, bul da jylaıdy, eı! O nesi, áı, ákesi kelgende! — degen bir áıeldiń daýsyn estidim esik jaqtan. Dalaǵa júgire shyqtym da, qorany aınalyp baryp myrs-myrs etip men de jylap turmyn. Nege jylaıtynymdy ózim de túsinbeımin. Nege jylaǵanymdy osy kúnge deıin de bilmeımin. Áıteýir ishimde berish bop qalǵan bir jalyndy sarqyp tastaǵanym esimde.

Qorany aınalyp kop júrdim. Ymyrt bolǵansha júrdim. Qara sandyqtyń túbinde, qalyń kitaptyń arasynda tyǵýly jatqan sarǵaıyp ketken ákemniń sýretin kózime elestetem. Birde uqsaıtyn sıaqty. Uqsatqanyma ishteı qýanam. Birde uqsamaıtyn sıaqty. Uqsamaǵanda taǵy da kóńilim qulazyp qalady. Uqsaı ma? Uqsamaı ma? Sol ma, sol emes pe? Taǵy bir baryp kórsem qaıtedi? Úıge kireıin desem, uqsamaı qalady eken dep qorqam.

— Áı, Nyǵymet! Úıbaı, shirik, mynaniki ne, eı?! Kirseńshi úıge! Barsańshy ákeńniń qasyna!

Joq uqsaıtyn sıaqty. Ol meni kórip jymıyp kúldi. Manaǵyndaı emes, túsi jylyp qapty. Manaǵydaı emes, uqsańqyrap qapty. Túsi jylyǵanda, kúlgende kóbirek uqsaıtyn tárizdi.

Sóıtip, men on eki jasymda birinshi ret ákemmen betpe-bet júzdestim. Tuqymymyzben Baltaev bop uly atamyzdyń famılıasyna jazylatyn ek, on eki jasymda Qapshekerov dep ákemniń atyna aýystyrdym. Kóńilden ketpese de kózden ǵaıyp bolǵan, kelmeıdi demesek te, keledi degen senimmen kúder úze bastaǵanda, jórgekte qalyp, jigit bolar aldynda taýyp aldyq ony. Taýyp alǵandaı boldyq.

Sandyq túbinde tyǵýly jatqan fotokartochka da qabyrǵaǵa shyǵyp, bizdiń semámyzdyń top ortasynan óziniń laıyqty ornyn aldy. Men ony áke dep te ataǵam joq, kóke dep te ataǵam joq, papa dep te ataǵam joq. Jaı ǵana shal deıtinmin. Jek kórgendikten emes, jatyrqaǵandyqtan da emes. Sábıińnen daǵdy almaǵan soń tili qurǵyr ılige bermeıtin. Ýaqyttyń mezgilsiz kelgen kúzi, mezgilsiz kirgen yzǵary ony bóten túgil, óz kindiginen týǵan balasynyń da bir aýyz jyly sózinen erterek aıyrǵan eken. Shal deıtin tipti kárilikke kórshi qona qoıǵan da joq. Biraq shal atandy. Áli de shal atanyp keledi ǵoı. Ózi soǵan máz bop qalady.

...Meshke tyshqandaı qyp, únemi bizdi taqymdap qalmaıtyn «quıyrshyq» degen súıkimsiz ataqtan qutylǵandaı ek. Jyl jarymdaı kolhozda býhgalter bop istedi. Turmys ońalyp arqa-bas keńeıip qalǵan. Kókirekte berish bop qatqan sher de tarqap, kóńildegi muń da, jetimdigimiz de umytyla bastady.

Qaı klasty bitirgenim esimde joq, jazǵy kanıkýldyń aıaqtalmaǵan kezi bolatyn. Men ógiz arbamen kombaınnan dán tasımyn qyrmanǵa. Ákem de atqa minip egis basyna shyqqan. Ol orta jolǵa deıin meniń arbamdy aıdasyp bardy da, ógizdiń mıtyń júrisine jalyqty bilem, ármen qaraı atty borbaıǵa bir salyp jelip ketti.

Qara sıraǵymdy qyp-qyzyl bıdaıǵa tyǵyp jiberip, shalqamnan túsip jatyrmyn. Jańa soǵylǵan kók astyqtyń ıisi qandaı tamasha! Kirshiksiz aq shaǵyrmaq kúzdiń aspany qandaı tamasha! Móp-móldir bop tóbeńnen tónedi de turady. Beldeýdegi apshysy qaıtqan shýaqty kún mólıip saǵan qaraıdy da turady. Mańdaıyńdy kún kirpigi aımalap, kózińdi kók aspan sýyryp, jaýyrynyńdy jyly bıdaıǵa tyǵyp jiberip raqattanyp jatsań ǵoı, shirkin!..

Kók bıdaıdyń, kók sabannyń hosh ıisi. Kóz aldymda kók aspannyń bir pushpaǵy arba jáshigimen shektelip baryp bitipti. Arba jáshiginiń oń jaqtaýynan qylqıyp kún syǵalap keledi, kóz uıaltpaıdy, janardy da jemeıdi. Arba jáshiginiń ar jaǵynda saban syldyraıdy. Anda-sanda syqyr-syqyr etken dońǵalaqtyń shıqyly. Ańyzdyń soqa qoparǵan jal-jalynda arba teńselip-teńselip qoıyp, ústindegi qyzyl bıdaıdy ekshep keledi, meni terbetip keledi. Jaýyrynymda jyp-jyly bıdaı, tóbemde jyp-jyly aspan, búıirimde jyp-jyly kún jáne de ózimniń úırenshikti, beıkúná jyp-jyly tirshiligim. Syqyrlaǵan tórt dońǵalaqtyń daýysy da, sabannyń syldyry da, arbanyń yrǵalýy da, tipti osy arbany pys-pys etil sozyla tartyp kele jatqan qos ógizdiń kúlimsi teri de maǵan jyp-jyly sekildi. Bıdaıdan soraıyp shyǵyp jatqan kús-kús bashpaıymdy kórdim. Tóbemnen zý etip bóktergi ushyp ótti. Tyrnaǵynda jemi bar, sońynda qustyń názik qaýyrsyny qap qoıdy, torǵaı bolsa kerek. Kóz aldyma anam elestedi. Jeke qalsam boldy, ylǵı da meniń kóz aldyma anam kep tura qalady... Meniń kóılegimdi tigip jatyr ma eken? Shalbarymdy da bitirip berse jaqsy edi. Bir jumadan keıin sabaq. Á, ákem ákep bergen jańa báteńkem bar eken ǵoı... Taǵy da kús-kús bashpaıymdy kórdim. Qus bolsa ne qylar deısiń, bir tún qaımaq jaǵyp qoısam, erteńinde-aq qoparylyp ózi túsip qalady. Árıne, jańa shulyqta kerek... Qarap jatyp boıym bir eli ósip qaldy.

At tuıaǵynyń dúsiri estildi. Artynsha-aq arba jaqtaýynan ákemniń jıren qasqasynyń shelekteı tanaýy kórindi.

— Sorly bala-aý, áketti ǵoı ákeńdi, júgirseńshi! Sorly bala-aı!

Qaq mańdaıymnan qasqaıtyp turyp qamshymen tartyp jibergendeı kózimniń aldy buldyrap, eseńgirep ketti. Arba shaıqalyp bara ma, jer shaıqalyp bara ma, áıteýir dúnıe shaıqalyp ketti. Álýetti qol arba ústinen sýyryp aldy.

— Júgirseńshi, sorly bala-aý! Min myna atqa! Qońqaı qystaýynyń tusynan jip-jińishke shań kórindi. Par at jekken jeńil arba shı-shıdiń arasymen urlana zytyp bara jatty. Men atqa da mingem joq, jaıaý-jalpy usha jóneldim.

...Ushyp kelemin, eńirep kelemin. Orylǵan ańyzdyń ótkir tuqyl sabaqtary jilinshigimdi soıyp keledi. Oǵan qaraıtyn shama joq. Eki kózim jeńil arbada. Jeńil arba jetkizer emes. Artyna qoıý shańdy shıyrshyqtap tastap zyrǵyp barady. Áketip barady. Áketip barady-aý, endi qaıteıin!..

Aınalmanyń ókpe tusynan men de shyqtym, aldymnan par at ta kesip ótti. Ókpem aýzyma tyǵylyp, yshqynyp kelemin. Janym shıryǵyp keledi. Basqasyna shamamnyń jetpeıtinin bilemin, ákemdi toqtatsam deımin. Aýzyma «shal» da túspeı, bir-eki ret býlyǵyp: — «Áı! Áı-ı» — degen boldym. Sosyn:

— Qapsheker!.. Qap-she-eke-e-er! — dep aıqaı saldym. Aıqaı saldym ba, baqyrdym ba bilmeımin. Sirá, baqyrǵan shyǵarmyn. Julynǵan attar dóń basyna jetip oıqastap toqtady. Qýyp jete bergenimde, arbadan susty jıren qarǵyp tústi de, jolymdy kes-kestedi.

— Ah, podles! Ah, podles! — Ol meniń jaǵymnan shapalaqpen tartyp-tartyp jiberdi. —Jaltyrat tabanyńdy!

Men bar daýsymmen eńirep jiberdim. Ákem meniń kózime qaraı almady. Betin basyp selk-selk etip otyr eken. Ol da eńirep otyrsa kerek. Susty jıren arbaǵa qarǵyp mindi de arbakeshke aıqaı saldy.

— Neǵyp tursyń! Jiber attyń basyn!

Jelikken qos at jula jóneldi. Men de júgire jóneldim. Ákem selkildep barady. Arba selkildep bara ma, ol selkildep bara ma, kim bilsin. Ókpem óship men kelemin taqymdap. Arba bir uzap, bir jaqyndap kósh boıy ketip barady. Sonan Qońqaı qystaýynan aýdan ortalyǵyna deıin jıyrma shaqyrym qashyqtyqty atpen jarystym.

Menen oq boıy buryn jetken jeńil arba bıik qorǵanǵa syp berdi de joq boldy. Men bıik qorǵandy kúzete-kúzete, jylaı-jylaı ymyrt bola osy ózen jaǵasyna keldim de, betimdi jýdym. Sosyn anaý dıirmenniń qasyndaǵy qıqaıǵan kári emenniń túbine tań atqansha túnep shyqqanym bar...

...Qaraýytyp qısyq emen kórindi. Syldyrap sý aǵyp jatyr. Kópir aýzyndaǵy qos shyraqtyń qaltyraǵan uzyn saǵymy sý betin tilip-tilip túsipti. Ózenniń shaǵyn-shaǵyn órkeshi syzyq ústinen sekirip ótip jatqandaı. Jyp-jylmaǵaı sý betinen Nyǵymet birdemesin izdegendeı, bedireıip únsiz qaldy bir sátke. Nesin joǵaltty eken?..

— Amal qansha, ákemdi erteńgisin de kóre almadym, — dedi ol ne zamatta. — Sonaý Juldyz selosymen eki ortadaǵy segiz shaqyrym jerde tabanymnyń segiz qabat terisi qalǵan. Anamyz ekeýmiz bıik qorǵanǵa kún saıyp kastrúl arqalap kelemiz de turamyz. Osy Qazımash degen qaryndasym onda alty-aq aılyq. Bir kúni úsheýmiz qorǵap aldynda tur edik, qaqpadan álgi susty jıren shyǵa keldi de, meni kórip:

— Ah, podles... — dep kele jatty da, anamdy kózi shalǵysyn sóziniń jarymysyn jutyp qoıdy. — Nemenege keldińder, ony aıdap ketken qalaǵa!..

Artynsha taǵy da qaqpa ashyldy. Samaıyna aq kirgen, orta jastaǵy bir kisi shyqty. Famılıasyn da bilýshi em, Samoılov pa, joq Savelev pe, umyta qalǵanymdy qarashy. Jaryqtyq jaqsy kisi edi, keıin júrek aýrýynan qaıtys boldy. Iapyraı, umyta qalǵanymdy qarashy, kózden ketse, kóńilden ketedi degen osy da. Já, esime túskende aıtarmyn. Sol kisi shyqty da, ótip baryp, bizdi kórgen soń qaıta buryldy.

— Ǵafý etińiz, — dedi anama. — Sizderge habarshy jibere almaı qaldyq ýaqyt tyǵyz bop. Ol kisini qalaǵa túnde attandyryp ek. Oblysta tekseredi ǵoı, aq-qarasyna jetedi, kinási bolmasa qaıtyp keledi. Jylamańyz, nege jylaısyz. Myqty bolyńyz, myna bala-shaǵaǵa endi bas-kóz kerek.

Biraq ákemiz qaıtyp kelmedi. Sonan 1956 jyly bir-aq tabystyq qoı. Sonda da álgi kisiniń sózi qaýsap turǵan úıelmen-súıelmen úsheýimizge tıtteı de bolsa jyly shyraı tastap ketti.

Osy Juldyzdyń tastaq qara joly. Sheshem úndemeı jylap keledi. Men de bet-aýzym jybyrlap, kemsendep kelemin. Kózimde jas ta joq. Kózime bireý burysh shashyp jibergendeı kúıip keledi. Sheshem Qazımashty arqalap keledi. Taǵy arqalaıtyn boldy. Bireý emes, úsheýimizdi. Úsheý emes, búkil semány. Qansha arqalaryn kim bilsin, oǵan kesim de joq. Bizdi arqalap júrip dúnıe salatynyna kimniń kózi jetken...

...Aspanda aqteńbil qus joly. Qalyń juldyz ońtústikten jybyr-jybyr qaýlap shyǵyp, soltústik beldeýge baryp tógilip jatyr. İrgemizde aq teńbil ózen. Beli qaıqıǵan eski aǵash kópirdiń astynan ǵana shyǵyp, jybyr-jybyr usaq tolqyndar birin-biri tyqsyra, irgemizdegi jar astyna sińip jatty, ózenniń bas-aıaǵyn túnniń silbi qara kóleńkesi simirip qoıypty. Aıaq tyqyry estildi. Qarańdap keledi áldekim. Jaryqqa kılige bergende, Qapshekerdiń myjyraıǵan kepkasyn tanydyq.

— Balalar, bar qyzyqtaryńnan aıyryp, kóp kúttirdim-aý senderdi, á? — dedi ol.

— Iá, kóp kúttik qoı, — dedi Nyǵymet kúrsinip...

---