InfoHub Logo

«Batyr jalǵyz bolmaıdy, eger ol halyq úshin jaqsylyq qylsa» qazaq tarıhynda bul sóz beker aıtylmaǵan. Batyr - bul soǵystaǵy batyr tulǵa ǵana emes, ol óziniń kásibı qyzmetine soǵys ónerin arnaǵan, búkil ómirin soǵysta ótkizgen jáne jaýyngerler áýletin jalǵastyrǵan rýhy men denesi myqty adam. Batyr-halyqtyń uly. Bul han bıligimen tyǵyz baılanysta bola otyryp, memlekettik isterge belsene aralasatyn kóshpeli qoǵamnyń erekshe shoǵyry. Batyrlardyń óz mádenıeti, óneri, ıdeologıasy men moraldyq normalary, salt-dástúrleri, senimderi men senimderi boldy.

Mine, elim dep, jerim dep janyn otqa da, shoqqa da qıǵan batyrlar beınesi keler urpaq aldyndaǵy asyl mura. Óskeleń urpaqqa tárbıe berý, úılesimdi damyǵan tulǵany qalyptastyrý qazirgi qoǵamnyń basty mindetteriniń biri bolyp tabylady.

Belgili qoǵam qaıratkeri, jazýshy Naǵashybek Qapalbekulynyń eldikti kórsetetin patrıottyq maǵynaǵa toly kórkem týyndysy «Kek» romany azamattarda joǵary patrıottyq sanany, óz Otanyna degen adaldyq sezimin, tarıhı qundylyqtardy jáne memlekettiń álem taǵdyryndaǵy rólin zerdeleý negizinde maǵynaly sózderimen erekshelenedi. Shyǵarmadaǵy basty keıipker Omarbektiń beınesi, ózgesheligi, onyń rýhty sózderi adamdy erekshe kúıge túsiredi.

Patsha ókimeti kezinde de qýǵyn-súrgin kúnderdi basynan ótkizgen Omarbek batyr 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilis kezinde Jetisýdaǵy Bekbolat Áshekeevtiń oń qoly bolyp, halyqty úıymdastyrýǵa belsendi túrde aralasyp, túrmege qamalyp, odan Sibirge aıdalǵan.

Omarbektiń sanaly ǵumyry alasapyran kezeńdermen ótti. Kópshiliktiń uǵymynda - ol qaıtalanbas tulǵa, halyq qaharmany, kúrdeli tulǵa. Omarbek Jantaıuly HHǵ 30 jyldaryndaǵy Reseılik patsha men Keńes úimeti kezindegi qazaq halqyna degen qysymyna qarsy kúresken batyr,ádilettik jolynda eli úshin kúıýge esh qoryqpaǵan qaharman. Onyń boıynda jiger-kúshpen birge namys, táýekeldilik, parasattylyq, aqyldylyq, júrektilik degendeı asyl qasıetteri bar erekshe azamat, naǵyz batyr. Ujymdastyrý atty unamsyz naýqanǵa qarsy bolyp, Sýyqtóbe taýynda myńǵa jýyq kóterilisshilerdi basqaryp, úsh jyl shaıqasqan.

Baı balasy bolsa da keńpeıil, ádildikke jany qumar, júrekti, batyl Omarbek kedeı balalaryna qamqorlyq tanytyp, úıinen et pen nan tasyp, qaryndaryn toıǵyzǵanyna kóńili jaılanatyn. Ózimen teńdes baı balalarymen emes, kedeı balalarymen kóbirek dos bolǵandy unatady. Bala kezinen aınalasyndaǵy sharasyz jandarǵa jany ashyp, ádildik pen ádiletsizdiktiń ara jigin ajyratyp ósedi.

Qazaq aýyldarynan mal urlaıtyn qyrǵyz barymtashylarymen, óz aýylyndaǵy basbuzar tentektermen, ozbyr bolys-starshyndarmen ashyq kúreske túsedi. Bolys-starshyndar ústinen aryz jazyp, qamatady. Alaıda, árdaıym abaqtydan eki jetiden artyq jatpaı bosap shyǵady. Kedeıge kórsetken jaqsylyǵy – kópshilik bı-bolystar men baılar tarapynan jamandyq bolyp qaıtyp, ádildik úshin kúreskeni – úkimet tarapynan «buzyqtyq» bolyp sanalyp, qansha qıyndyq kórse de qaısarlyǵynan qaıtpaıtyn. Shyndyq pen ádilet jolynda kúresem degen sertinen qaıtpaı, esh moıymaǵan. [19bet]

«Jan dúnıesinde tasqyndap turǵan bir asqaq jiger-qýat turatyn. Sondaı shat jigerimen keýdesin kere eshkimge bas urmaıtyn, eshkimniń pármenimen júrmeıtin, bárine azat, ámbeden erkin bolýdy ańsaıtyn»,-dep baıandalǵan shyǵarma jelisinen Omarbek batyrdyń jigerli, myqty sonymen qatar  óziniń erkindigin baǵalaıtynyn azat jan ekeniń ańǵartýǵa bolady. 

... El ishinde orys ulyqtar men oıazdarǵa qarsy urys bastaldy. «Esh qoryqpańdar, baýyrlar! Soldattardyń myltyqtary bolǵanymen, sandary azǵantaı ǵana ...» - dep uran salǵan Omarbek, sarbazdarǵa jiger berip otyrdy. Myltyǵyn aspanǵa kótergen Omarbek yldıdaǵy otrádty bettep shaba jóneldi. Eki qanatpen shapqan otrád pen qazaqtardyń arasy jaqyndap qalǵanda, aınalany gúrsildegen myltyq daýysy basty. Mine, osylaı Omarbek batyrdyń batyrlyǵy, qaısarlyǵy anyq óz kórinisin berdi.

Qazirgi ýaqytta Beriktas aýylynda, Aqterek aýylyna qaraı olar kúngeıge de bet aldy. Omarbek batyr eki jyldan astam ýaqyt boıy aımaqta jasyrynyp, Qyzyl Armıaǵa qarsy áreket etedi. Onyń basshylyǵymen kóterilisshiler sany 300-400 otrádqa jetti. Qaraqystaq mańyndaǵy shaltabaı, Sypataı otrádtary Omarbekti batyr jáne osy aımaqtaǵy kóterilisshilerdiń rýhanı kósemi dep sanady.

Endigi osy shyǵarmada baıandalǵan arpalys kezindegi Omarbektiń kósh bastaǵan eldikti kórsetetin patrıottyq maǵynaly sózderdi taldap ótsek:

«... Úsh jigit aýyl aýyl ortasyndaǵy Manaqtyń úıine qraı ketkende, Omarbek munda ne oımen kelgendigin jáne qandaı áreket josparlaǵanyn tobyndaǵylarǵa jaıyp saldy:

- Jazǵan qazaqtyń nesheme jyldardan beri kelimsek orystardan azap kórip, jazyqsyz japa shegip kele jatqany bárińe aıan. Buǵan qashanǵy shydaýǵa bolady. Meıli, burynǵy babalar qarýynan qorqyp bas ıdi delik.

Al qazirgi bizderdegi ne qorqaqtyq? Kelimsek atqan myltyqty biz de ata alamyz ǵoı. Ol shapqan qylyshty biz de shaba alamyz ǵoı…[49-bet], dep qazaq jigitteriniń namysyn oıatyp otyrǵan.

Bildeı jandarm bastyǵy men kerilgen ulyqtardy atyp óltirý – asa úlken qylmys ekenin, qolǵa tússe, ózderin azapty ólim jazasy kútip turǵanyn, al qolǵa túspese bylaıǵy ómirleri qýǵyndalýmen, ǵumyrlary qashqyshdyqpen ótetinderi – alǵashqyda kóńilderi tasyp otyrǵan olardyń oılaryna da kelmepti. Shetterinen daýryǵyp, biraz basylǵanda Omarbek:

- Iá, jigitter búgingi isimiz – qazaqtyń orys ulyqtaryna ketken talaı jylǵy keginiń bair qaıtarymy boldy. Ata-babalarymyz ben bizdiń kegimiz eki-úsh ulyqtardyń ólimimen qaıtpasy belgili. Ol úshin talaı urys kerek. Kúlli qazaq kóteriletin óte úlken kóterilis qajet[57-bet] .

Úlkensazdyń ortasynda alqyzyl, sary , kók tústi jibek matalary jaı esken maıda qońyr samalmen jelbiregen shatyrly úı ishinde jan-jaqtaǵy aýyldardyń sózbastar, qolbastar aqsaqaldary men el-aǵalary, batyr-erleri  jıylypty. «Jaz túsip, qym-qýat tirshilik bastalǵanda, qazaq egin oryp, shóp shaýyp, qystyń qamyn jasaıtyn naǵyz maýsymda patsha elden jumysqa jaramdy, sharýaǵa ıkemdi jigitterdi halyqtyń erkine qaramaı, jurttyń pikirimen sanaspaı, batysta júrip jatqan áldeqandaı soǵysqa áketpekshi eken...

Meıli, ol soǵysqa kirisken aq patshanyń bir oıy bar shyǵar deıik. Quzyryndaǵy eldiń sansyz sarbazdaryn ólimge aıdap, bostan-bosqa ajalǵa aıdap otyrǵany da óz sharýasy ǵoı deıik. Biraq, sol maıdanǵa dál mynadaı aýyl arasyndaǵy naýqan qyzyp turǵan shaqta musylmannyń bar jaramdy jigitterin tasyp, óz sarbazdarymen birge oqqa baılamaq eken...» degen sózderden keıin sóz alǵan Omarbek batyr qyzýlana:

- ... Bul soǵysta árbir qazaq qarý alyp, sapqa turýy – paryz, erlik kórsetýi – mindet. [119-bet]

Úlkensazda osy syndy jınalǵan myńdaǵan qazaqtyń namysyn qaıraǵan urandar kóptep aıtyldy.

... Endi Omarbek te atylý jazasyna kesiledi. Biraq atylýǵa ketpeıtin bir amaly bar. Anada orys otrádary kóterilgen kırgızdardy qan-josa etip basqanda birtalaı qaraqshy-sardarlar qolǵa túspeı qashyp ketipti. Olardyń arasynda Omarbekpen jaqyn ornalasqan Maqysh, Qashaǵan,Toqash Bokın syndy jaýlarymyz bar. Endi bul solardy ustap berýge kómektesse, qatań jazadan qtylady. Eger aıtqanmen júrmese, usynysqa kónbese, ıt ólimmen óltiriledi. « - Myrzanyń aıtqanyna kón ...» degen tilmashqa Omarbek:

- Men ólsem óleıin, biraq qandykóılek dostarymdy tirimde satpaspyn. [200-bet], osy jerden Omarbek batyrdyń dosqa adaldyǵyn kórýge bolady.

Jigitter, qatyn sıaqty toǵaıǵa tyǵylǵansha, ólgenimiz jaqsy! Ýa, turyńdar oryndaryńnan! Attanyńdar sonymnan! [-160 bet], degen rýhty sózderinen boıynda taza qazaqtyń qany týlap tur.

«Búkil qazaq elin adam qurly kórmeı basynǵandaryń úlken batyrsyńdar, jurtqa keńes bergenderińde - aqyldysyńdar, aýyldaǵy momyn qaýymdy jónsiz qınaǵandaryńdy - ákimsińder al qolǵa túsip bastaryńa kún týǵanda - kináni bireýden izdeıtin amalsyz adam bola qalasyńdar»[369- bet] , syndy sózdermen synyn ashyq aıtyp, eshkimnen qoryqpaǵan.

Biraq ash otyrǵan elge bir kómegim tımese, nesine Omarbekpin [392-bet], - dep eli men jerin qorǵaýdy azamattyq boryshy dep túsingen.

Mine osyndaı Omarbek batyrdyń kórkem beınesi, onyń bar bolmysyn tolyǵymen sıpattap turǵandaı. Janynda júrgen satqynnyń kesirinen qyzyl ásker qolynan qolynan qaza tapty.

Qazaq azamatynyń boıynda bolý kerek qasıetterdiń barlyǵy Omarbektiń boıynda bar. Omarbek Jantaıuly ón-boıynda kúsh-jigeri tasyǵan, táýekelshil, qaısaly minez ben tabandylyq sıaqty asyl qasıetterge ıe biregeı azamat, naǵyz batyr. Batyrdyń kórkem beınesin «Kek» shyǵarmasynan tolyqtaı baıqaýǵa bolady.

Otannyń búgini men bolashaǵy úshin belsendi, adal eńbek etýge úıretýge baǵyttaýda osyndaı shyǵarmalardyń alar orny erekshe. Árbir adam ıgergen áleýmettik jáne ulttyq qundylyqtar rýhanı tabandylyqtyń, erlik pen batyrlyqtyń qaınar kózi, qıyn jaǵdaıda Otan aldyndaǵy boryshty adal atqarýǵa bastaıtyn rýhanı kúsh bolýǵa tıis. Otanǵa degen súıispenshilik - asyl sezim, ol qazaqstandyq patrıotızm uǵymymen tyǵyz baılanysty. Osyndaı túsinikpen, kóp ulttylyqqa qaramastan, jańa Qazaqstannyń kókjıegi kórinedi.

Bolashaq mamandar retinde óz biliktiligimizdi arttyryp, qazaq ádebıetiniń jahandanýyna, Omarbek Jantaıuly syndy san salaly ǵumyryn osy ádiletsizdik pen qatygezdikpen kúresýmen ótkizgen batyrlarymyzdy, tarıhı tulǵalarymyzdy nasıhattaý, olardan úlgi alý bizdiń paryzymyz ispetti!

Qaster Aıjan

---