InfoHub Logo

Qyzylorda qalasy, Úsh tilde
oqytylatyn mamandandyrylǵan
synyptary bar daryndy balalarǵa
arnalǵan«Murager» mektebiniń
muǵalimi: Sadýaqasova Dınara

A esebi

Tizbektelgen sabaqtar toptamasyna Baǵdarlamanyń «Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý» modýli qalaı jáne nege engizilgeni týraly refleksıvtik esep

Mekteptegi is-tájirıbemniń barysynda is-árekettegi zertteý úderisin júrgizý maqsatynda «Formatıvti baǵalaý» arqyly «Ádebıet» sabaǵynda  oqýshylardyń birlesip jumys isteý daǵdylaryn qalyptastyrýǵa bola ma?» degen taqyrybyn tańdap aldym.

Meniń osy zertteýdegi maqsatym: sabaqta oqýshynyń topta birlesip jumys jasaýyn jaqsartyp, ózin-ózi jáne ózara baǵalaýlaryn arttyrý arqyly oqýshylardyń oqýyna qoldaý kórsetý, básekelestik ortasyn qurý, bilimin jetildirýge, keńeıtýge kómektesý.

Mindetim: birlesken toptyq jumystar arqyly suraqtar qoıa otyryp, oqýshylardyń aqparatty belgili bir joldarmen qoldanýyna, qaıta qurýǵa, keńeıtýge, ádil baǵalaýǵa, taldaýǵa, óz oıyn erkin jetkize bilýge baǵyttaý, bilim sapasyn arttyrý.

Meniń oıymsha baǵalaý modýli muǵalim úshin de, oqýshy úshin de tıimdi. Cyndarly oqytý teorıasynyń jeti modýliniń ishinde baǵalaýdyń alatyn orny bólek. Óıtkeni, baǵdarlamanyń «Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý» modýli oqytý úshin baǵalaý, sol sıaqty oqýdy krıterıaldy baǵalaýdy zerdeleyge baǵyttalǵan. Jeke tulǵany baǵalaýǵa baǵyttalǵan oqytý men oqýshylardy baǵalaýdyń jańa ádis–tásilderi tyyndaǵan keıbir problemalardy sheshýge kómektesetin baǵalay túrin formatıvti baǵalaý dep ataıdy.

Oqytý úshin baǵalaý – bul bilim alýshylar ózderiniń oqýdyń qaı deńgeıde turǵanyn, qandaı baǵytta damý kerek jáne qajetti deńgeıge qalaı jetý kerek ekendigin  anyqtaý úshin oqýshylar men olardyń muǵalimderi qoldanatyn málimetterdi izdeý jáne túsindirý úderisi (MAN, 106).

Formatıvti baǵalay– oqýda alǵa qadam basy jáne oǵan qolday kórsety úshin qajet. Formatıvti baǵalaýdy paıdalana otyryp oqý prosesin anaǵurlym jaqsartýǵa bolatynyn baıqadym. Óıtkeni júrgizilgen zertteý jumystary kórsetkendeı baǵalaýdyń kómegimen oqýdy jaqsartýdyń mynadaı faktorlary baıqalǵan eken;

- Oqyshylarmen tıimdi keri baılanysty qamtamasyz ety;

- Ózindik oqýǵa oqyshynyń belsendi qatysyy, oqyshynyń ózin-ózi baǵalaı alyy;

- Baǵalay nátıjelerin eskere otyryp oqytydy túrlendiry;

- Óz betimen ózin ózi baǵalaydy júzege asyry;

- Bir-birin baǵalaý arqyly birge oqıtyn oqyshylarmen birlesip jumys istey daǵdysyn qalyptastyry.

Formatıvti baǵalaý oqyshynyń sabaqtaǵy is-áreketin baǵalaıdy. Bul jerde sabaqtaǵy belsendiligin, óz oıyn erkin jetkize alyy, synyptas joldastaryna kómektesýi, birlesip jumys júrgizýi (toptyq nemese juptyq), óz qurbysyn tyńdap oǵan baǵa beryi. Formatıvti baǵalaý jáı baǵa qoıýmen júzege aspaıdy. Cabaqtyń júrý barysynda formatıvti baǵalaýdyń myna túrlerin qoldanǵan tıimdi boldy dep oılaımyn:

- Maqtaý, madaqtaý ( mysaly : «jaraısyń», «durys aıtasyń», «seniń bul oıyń keremet eken», t.b.) Jyly nıet bildirý;

- Qoldap otyrý ;

- Yntalandyryp otyrý.

Tájirıbe kezeńinde formatıvti baǵalaýdy tıimdi qoldana aldym dep oılaımyn, sabaq júrgizý barysynda oqýshylardyń ózin-ózi baǵalaýy, juptyq, toptyq jumystar kezinde birin–biri baǵalaý jáne muǵalimniń tarapynan bolatyn maqtaý jáne madaqtaý, yntalandyrý, eki juldyz, bir tilek sıaqty baǵalaý túrleri usynylǵan tapsyrmalardy oryndayyna yqpal jasayǵa bolatynyn, oqyshynyń sabaqqa degen qyzyǵyshylyǵy, belsendiligi men artýyna yqpaly mol ekenin bildim. Formatıvti baǵalaý jýıesi meniń sondaı -aq mektep muǵalimderiniń sabaq berý tájirıbesinde qalypty jolǵa qoıylmaǵan. Condyqtan bul taqyryptyń men qyzmet etetin bilim berý uıymyndaǵy ózektiligi aıryqsha.Baǵalaýdyń negizgi yntalandyrýshy, jeteleýshi faktory bolyp sanalatyn formatıvti baǵalaý arqyly toptyq jumystardy joǵary deńgeıde uıymdastyra otyryp ózin-ózi jáne ózara baǵalaýlaryn qalyptastyryp jetildire tússem, oqýshylardyń arasynda bir-birine degen senimi artyp, oı bólisip, maqsatqa jetý úshin ózara yntymaqtasa jumys jasaýyna jol ashamyn  degen maqsat qoıdym.Cabaq barysynda ózin-ózi jáne ózara baǵalaý túrlerin tıimdi qoldanyp,oqýshylardyń baǵalaý arqyly izdenýin,básekelestikke týsýin qamtamasyz etý arqyly, oqýshylardyń sóıleý sheberligi artyp, oqýshylardyń syn turǵysynan oılap, jaýap berý daǵdysyn qalyptastyramyn. Osy taqyrypty zertteı otyryp oqýshylardan tómendegideı nátıje kútemin: ózin-ózi jáne ózara baǵalaý arqyly  balalar ózin-ózi retteýge daǵdylanady,ádil bolýǵa,syn aıta bilýge, qobaljymaı naqty, júıeli sóıleýge úırenip,  básekege qabiletti bolýǵa ózin-ózi naqty, júıeli sóıleýge úırenip,  básekege qabiletti bolýǵa ózin-ózi baǵalaý jáne oqý ýshin baǵalaý» boıynsha sabaq úderisinde oqýshylardyń jetistikterin únemi baǵalaýdy,olardy yntalandyrýdy júıelendire otyryp   nátıjege qol jetkizýdi qaladym. Ǵylymı zertteýler nátıjeleri sabaqta formatıvti baǵalaýdyń mańyzdy ról atqaratynyn kórsetti. (Aleksander, 2001) Muǵalimder qoldanatyn kez kelgen nysannyń artynda tek qana obektıvti nemese jetkilikti dárejede obektıvti emes normalar men standarttar ǵana emes, sondaı-aq balanyń damýy, oqýy jáne yntasy týraly túsinik,sonymen qatar ózin ózi baǵalaý, qabilettilik jáne kúsh-jiger sıaqty uǵymdarǵa qatysty qundylyqtar jatady dep atap kórsetti.(MAN, 104-bet)

Aıtylǵan pikirlerdiń barlyǵy meniń jumysty basqasha júrgizýime sebepshi boldy. Baǵalaý,sonyń ishinde oqýdy baǵalaý oqýshy men oqýshy arasyndaǵy jáne oqýshy men muǵalim arasyndaǵy araqatynastyqty jaqsartyp qana qoımaı olardy seriktestikke,shynaıylyqqa jeteleıtini sózsiz.Oqýshy óz jumysyndaǵy qatelikterdi synyptasymen nemese muǵalimmen talqylaı otyryp,ony sheshý joldaryn qarastyrady.Iaǵnı oqýshy ári qaraı ne isteý kerek ekendigin túsinedi.Demek bul qatelik kelesi joly qaıtalanbaıdy degen sóz.Oqýshylar ózin-ózi jáne ózara baǵalaýda baǵalaý kreterıılerin durys tańdaı bilse jáne olardy tıimdi qoldana bilse kez-kelgen sabaqta olar óziniń jáne synyptasynyń osy taqyryp boıynsha biliminiń qanshalyqty deńgeıde ekenin jáne ondaǵy kemshilikterdi bilip otyratyn bolady. Buǵan tómendegideı sıpattamalar tán:

• qadaǵalaý;

• alynǵan málimetterdiń ınterpretasıasy;

• budan arǵy is-áreketti anyqtaýǵa baǵyttalǵan qorytyndy;

 (MAN, 105-bet)

Ol áser týdyrýy jáne tań qaldyrýy múmkin, biraq ol basqalardy tómendetý quraly bolýǵa tıisti emes. Jaqsy suraq oqýshylardyń oqý úderisine tartylý deńgeıin qoldaıdy, oılaýdy yntalandyrady jáne sezimderdi oıatady degen ǵalymdar pikirinde. (Morgan men Sakston, 1991) Menińshe, bul keremet pikir dep oılaımyn.. Cebebi, barlyq oqýshynyń jan-dúnıesi, psıhologıasy, minez-qulqy  «qara jáshik» sekildi beımálim bolady.  Ol  «qupıa syrdy» ashý  bizden jańa formasıa muǵalimine tán  biliktilikti talap etedi.

Tizbektelgen sabaqtar toptamasyna baǵdarlamanyń oqytý men oqýdaǵy jańa tásilder modýli ár ýaqytta kiriktirilip otyrdy. Óıtkeni, bul modýldiń negizgi maqsaty muǵalimder qalaı oqý kerektigin úıretedi, synypta oqýdy úıretetin bilim ortasyn qalaı qurý kerektigin, balalardyń qalaı oqıtynyn únemi nazarda ustaýdy úıretedi. Metataný jáne qalaı oqý kerektigin úıretý oqytý úshin baǵalaýdy paıdalaný arqyly muǵalimder oqýshylardyń alǵa qoıǵan maqsatqa jetý úshin tańdaǵan strategıalarynyń tabystylyǵyn eskere otyryp, keri baılanys ádisimen óz bilimin qadaǵalaýǵa jáne baǵalaýǵa kómektesedi. Oqýshylar mundaı bilim men qabiletterdi alǵanda, olar úshin bul ádettegi fılosofıaǵa aınalady, olardyń oqý úlgerimi joǵarylaıdy. Eger muǵalimder oqý úderisin oqýshylar baǵdarlamanyń mazmunyn ıgerip qana qoımaı, oqýǵa degen óz qabiletin damyta alatyndaı etip ázirleı alsa, bul oqýdyń tıimdiligin arttyrýǵa múmkindik beredi.

Orta merzimdi jospardyń standartty jospardan aıyrmashylyǵy maqsat pen nátıje aıqyn jáne tizbektelgen 4 sabaq arqyly oqýshy kóbirek aqparat alady.  İs – árekettegi zertteý jumystaryn júrgizý barysynda birshama jańa ózgeristerge bet burdym jáne tájirıbe jasaýǵa senimdilikpen kiristim. Ózim sabaqqa jospar qurar aldynda aldymen oılanyp alýym qajet boldy: «Meniń oqýshylarym ne isteı alady?», «Jasaǵan jumysym oń nátıje bere me?» dep. Bul jańa ádisterdiń artyqshylyǵy oqýshylar birlese oqyp jumys jasaıdy, muǵalim tek baǵyt-baǵdar berip otyratyndyǵyn oqýshylarǵa sabaq berý barysynda baıqadym. Eń birinshi muǵalim tarapynan oqýshyǵa degen úlken senim kerek jáne sabaq úderisinde yntalandyra bilý oqýshylardy alǵa jeteleıdi. «Cen jasaı alatynyńa senimim mol», «Oqı alasyń», «Áli-aq úırenip ketesiń» – degen senimdi sózderdi oqýshy boıyna darytyp, jeńilden qıynǵa qaraı aýysý jolyn qoldanýymyz qajet dep oılaımyn. Col kezde bilimge degen qyzyǵýshylyq paıda bolady. Jospar qurýda buryn men sabaqty úı tapsyrmasyn suraýdan bastasam, qazir men búgingi sabaqtyń qalaı ótetindiginen, búgingi sabaqtyń maqsatynan bastaıtyndyǵymdy oıladym. Cabaǵymdy yntymaqtastyqqa ulasatyn myǵym, senimdi qarym-qatynasty damytý maqsatynda 7 modýldi negizge ala otyryp oqýshylardy sabaǵymdy toptarǵa túrli joldarmen bólý arqyly jumys júrgizdim. Cabaq barysynda oqýshylarǵa ózin-ózi jáne ózara formatıvti baǵalaý, jeke shyǵarmashylyqpen derbes jumys jasaý, ashyq suraqtarǵa oılanyp,shynaıy jaýap berý toptyq jumystarǵa birlese, belsene qatysý berilgen ýaqytqa sáıkes tez, ónimdi jumys jasaý, tapsyrma oryndaýǵa únemi daıyn bolý sekildi tabysty oqýǵa baılanysty jeke jáne toptyq jumys erejelerin usyndym. Alaıda, oqý jylynyń basy jáne oqýshylary jazǵy demalystan kelgendikten, osy birinshi sabaǵymda sál shashyrańqylyq bar ekenin ańǵardym. Degenmen, is-áreketti zertteý barysynda  synyptan aldyn ala saýalnama alý nátıjesinde S esimdi qyz balany A deńgeıli oqýshy etip, D esimdi er balany V deńgeıli oqýshy retinde, jáne M esimdi er balany S deńgeıli oqýshy retinde tańdap, olardyń boıyndaǵy kezdesetin ózgeristerdi baqylaý maqsatynda zertteý obektisi retinde aldym.

Mundaǵy maqsatym túrtki jáne qaıta baǵyttaý suraqtaryn bere otyryp A deńgeıli oqýshynyń bilim deńgeıin odan ári damytýdy, V deńgeıli oqýshynyń este saqtaý qabiletin arttyrýdy, S deńgeıli oqýshynyń  toptyq ortada ózin qurbylarymen birdeı  áreket jasap, olarmen ózin teń ustaýyn qamtamasyz etýdi kózdedim. Sabaq úderisinde olardyń sabaqqa degen belsendiligin arttyrý úshin sabaqtyń ádis-tásilderin túrlendirip otyrdym. 3ertteýge alynǵan úsh oqýshynyń boıyndaǵy ózgeristerdi baqylaý úshin saýalnama, baqylaý paraǵy,suhbat t.b. derekkózderdi paıdalandym. Endi ózimniń sabaq mazmunyma keletin bolsam: Mysaly, úshinshi sabaqta 8-synyptyń Ádebıet páninen «Mahmýt Qashqarı» taqyrybyn ótkende mynadaı jumystar jasadym. Cabaǵymnyń basynda oqýshylardy toptyń erejesimen tanystyryp alyp, olardy túster taratý arqyly úsh topqa bóldim. Sonan keıin "Sáttilik" sóziniń ár áripine bastalatyn sóz aıtýdy usyndym.Olar birin-biri yntalandyrýshy sózder arqyly baǵalap ary qaraı sabaq barysynda belsendilik tanytýǵa yqpal etti. Osy ádisti paıdalaný arqyly synypta yntymaqtastyq ornata aldym dep oılaımyn. Sabaqtarymnyń barlyǵynda osy nátıjege  qol jetkizdim dep aıta alamyn. Úı tapsyrmasyn "Bilim bırjasy" ádisi arqyly suradym. Munda V deńgeıli oqýshym bankır qyzmetin atqaryp aksıonerlerge taqtada berilgen suraqtardy satýmen aınalysty.

Jańa sabaqty bastamas buryn Mahmut Qashqarı kitabynda kezdesetin maqal-mátelder jóninde ne biletinimiz týraly aıtyldy. bul suraq tóńireginde A deńgeıindegi oqýshym maqal degenimiz "ómirdegi túrli qubylysty jınaqtap,túıip,yqshamdap berip, eki tarmaqtan turatyn,aldyńǵy joldarynda paıymdap,sońǵy joldarynda qorytylǵan oı"-degen tolyq jaýap berdi. Kelesi tapsyrmada "Tikeleı radıoefır"ádisinde úsh toptan úsh oqýshy birdeı mátindi oqyp shyqty  jáne retimen baıandaýdy usynǵan bolatynmyn. Alaıda mátinniń tili aýyr boldy ma, múmkin balalar zeıin qoıyp oqymady ma mazmundaýda qıyndyq týyp, ózimniń kóp aralasýyma týra keldi. Condyqtan kelesi sabaqty josparlaǵanda oqýshynyń mátindi ońaı jolmen uǵynýyna jaǵdaı jasaıtyn ádisterdi tańdaýym kerektigin oıladym. Osy mátindi baıandaýdy aqsha arqyly toptardy bir-birine baǵalatqyzdym. Ekinshi jáne úshinshi topqa úlken aqsha somasy berdi. Nelikten olaı baǵa berdińder dep suraǵanymda: Olardyń mazmundaýy, sabaqqa qatysýy unaǵandaryn aıtty. Al birinshi topqa eki myń teńge ǵana  berdi. Sebebi olardyń mátindi durys sıpattamaǵandaryn aıtty. Balalardyń sabaqta bir-birine pikir aıtý arqyly formatıvti baǵalaýǵa qalyptasa bastaǵandyǵyn kórsetti. Birinshi toptan A deńgeıli oqýshy aldaǵy sabaqqa ózderiniń toptarynyń belsendilikpen qatysatyndyǵyn aıtty. Osy jumysta S deńgeıli oqýshym óz tobynan shyǵyp jaqsy baıandaý jasady.

Qosymsha jumysqa birinshi tapsyrma sózdiktegi maqaldardyń qazirgi maqaldan aıyrmashylyqtaryn tabýǵa tapsyrma bergen bolatynmyn. M esimdi oqýshy berilgen tapsyrmany oqyp, jumysty jaqsy oryndaǵandaryn kórsete bildi. Ekinshi tapsyrma  "bestik dıktant"jumysyn jaqsy oryndap shyqty. A deńgeıli oqýshy tapsyrmany jaqsy deńgeıde oryndap shyqty. Bul tapsyrmany toptar barmaqpen baǵalady. Toptar ár túrli baǵalaýlar berdi, onyń sebebi maqal-matelder naqty maǵynasyn taba almady dep túsindirdi.

Qorytyndysynda S deńgeıli oqýshyǵa  «Ystyq oryndyq» ádisin paıdalandym

Búgingi sabaqtan ne túsingenin bilý maqsatynda toptar suraq qoıdy. Ol tórt suraqqa jaýap berdi.. Alaıda bul oqýshymnyń boıynda   áli de erkindik, óz oıyn ashyq aıtý jetispeıtindigin jumysyn oqyǵanda qolynyń dirilinen, daýys ıntonasıasynyń báseń, solǵyn, ózine senimsiz shyǵýynan baıqadym. Sonda da bolsa oqýshynyń ózine degen senimin qalyptasyrý úshin madaqtap qoıdym. Sondyqtan aldaǵy sabaǵymda S deńgeıli oqýshynyń top arasynda belsendilik tanytyp, ózine senimdiligin arttyrý úshin sózdik qordy molaıtýǵa negizdelgen tapsyrmalardy kóptep josparlaý kerektigin túsindim.Sondyqtan oǵan «Seniń biletiniń kóp!», «Saǵan senemin!» dep yntalandyrý sózderin aıttym.Sol aq eken oqýshylar shý ete túsip oǵan ózderiniń kómektesetindikterin,onyń múmkindikteriniń mol ekendigin aıtty. Synyppen birge sabaq barysyndaǵy formatıvti baǵalaý jumystarynyń yqpaly S deńgeıli oqýshyǵa da áser etpeı qoıǵan joq.Sebebi osy jumysqa S deńgeıli oqýshy óte jaqsy belsendilikpen qatysty. Sheber qoıylǵan suraqtar balanyń boıyndaǵy jasyryn jatqan bilimdi ashatynyn osy sabaqty ótý barysynda ańǵardym

3erttelinip otyrǵan úsh oqýshynyń árbir jaýabyn jiti baqylap otyrdym. Olarǵa sabaq barysynda jasalǵan árbir formatıvti baǵalaýdyń oń áserin berip jatqany anyq baıqaldy. Sondaı-aq suraq qoıý da mańyzdy daǵdylardyń biri bolyp tabylady, sebebi suraq durys qoıylǵan jaǵdaıda  oqytýdyń tıimdi quralyna aınalady jáne de oqýshylardyń oqýyna qoldaý kórsetip, ony jaqsarta jáne keńeıte alady. (MAN,100-b).

Árıne bul baǵytta júrgizilgen jumys barysynda kezdesken qıyndyqtar da az bolǵan joq. Atap aıtqanda, oqýshylardyń óziniń pikirin dáleldeýde senimsizdikterdiń bolýy, toptyq jumys, oqýlyqpen jumys barysynda qarqynnyń baıaýlyǵy, ýaqytty durys paıdalana almaýy jáne bir- birin baǵalaý kezinde keıbir baǵalardyń obektıvti qoıylmaýy boldy. Bundaı kedergilerdi anyqtaý úshin oqýshylarmen júrgizilgen keri baılanys jáne refleksıanyń kómegi kóp boldy.Qıyndyqtardy sheshý úshin teorıalyq bilimderime súıene otyryp sabaqtaryma ózgeris engize júrgizdim.

Bolashaqtaǵy meniń is-áreketterim: sabaqtarymdy oqýshylar óz oılaryn dáleldep úırenýi úshin, sabaqta áńgime-debat túrin paıdalaný, taldaý deńgeıin qosý úshin kúrdeli jáne deńgeılik daıyndaýdy josparlap otyrmyn. Formatıvti baǵalaýdy toptyq jumysta qoldaný oqýshylardy yntalandyryp, belsendiligin arttyryp, óz oıyn erkin jetkizý, taldaý jasaý qabiletiniń damıtyndyǵyna meniń kózim jetti. Oqýshylardyń qazaq tili men ádebıet sabaqtarynda tereń sapaly bilim alýyna formatıvti baǵalaýdy qoldana otyryp óz úlesimdi qosyp otyrmyn dep oılaımyn.

Meniń jumysymdaǵy sátsiz shyqqan tustarym, dástúrli sabaǵymdaǵydaı daýys tempimniń óktem shyǵýy, emosıamdy syrtqa shyǵaryp qoıǵanym boldy. Ǵalymdardyń zertteýlerine súıensek, muǵalim suraq qoıǵannan oqýshydan kútiletin jaýapty 2 sekýndtan 7 sekýndqa deıin sozý kerek deıdi. Bul balanyń oıdy jınaqtaýyna, materıaldy sanada jańǵyrtýyna kómegin tıgizedi.  Sabaǵymdaǵy sátti shyqqan tustarym oqýshymen qarym-qatynasym jaqsardy, madaqtaýlar sabaǵymda jıi oryn alyp, bala sonyń negizinde oıyn jasqanbaı erkin aıtýǵa daǵdylandy. Oqýshylardyń bir-birine, toptardyń bir-birine refleksıa berýi birinshi sabaǵymda qysylý, uıalý arqyly kórinse, qalǵan sabaqtarymda olar ashylyp, uıalmaı, shynaıy, ádil refleksıa jasaı bildi.Zertteý taqyrybym boıynsha júrgizilgen tájirıbemde ózim josparlaǵan nátıjege júz paıyz jete qoıǵan joqpyn.  Sebebi,  1 aı ishinde bárin qamtyp, uǵyný, nátıjesine kóz jetkizý múmkin emes edi. Aldaǵy ýaqytta sertıfıkat ala otyryp,tájirıbe júrgizý múmkindigi týyndasa men, birinshiden, óz ýaqytymdy utymdy paıdalanýǵa tyrysar edim jáne de osy zertteý jobasynyń barysynda óz tájirıbeme engizgen ózgeristerdiń eshqaısysynda ózgertpes edim. Tek olardy jetildire túsýge umtylar edim. Árıne, osy ózgeristerdi odan ári damytý úshin qajetti aqparat beretin derek kózderin jınaqtaýdyń basqa da tıimdi tásilderin qarastyryp, múmkindiginshe kóbirek paıdasy bar tustaryn qoldanar edim.  

Alǵan tájirıbem ózimniń bolashaqtaǵy tájirıbeme kóp kómegin tıgizeri qaq, sondyqtan men bul ózgeristerdi únemi jetildirip, damytyp jańasha úlgide qoldanyp otyratynyma senimdimin. Ásirese toptyq jumystar arqyly básekelestikke saı bala qabiletin asha bilsem óz eńbegimniń zaıa ketpegeni dep biler edim. Osy baǵdarlama usynyp otyrǵan jeti modýl arqyly bilim berý salasynda jetistikke barar jol ashary sózsiz. Tek qana óz tájirıbemde ǵana emes oqýshylardyń da osy modýlder boıynsha jumys jasaýyna meılinshe jaǵdaı jasaýǵa tyrysamyn.

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1. Qazaqstan Respýblıkasynyń pedagog qyzmetkerleriniń biliktiligin arttyrý kýrstarynyń úshinshi (negizgi) deńgeı baǵdarlamasy.
2. Ádebıet páninen oqytý ádistemeleri.
3. Portal materıaldary.

---