InfoHub Logo

Jazýshy Ǵalym Ahmetov — 90 jasta

«Jaqsy adam qartaısa — qazyna» degen dana sózdi babalarymyz aıtqan. Babalar aıtyp, bizge jetse, ol sózdiń asyl bolǵany.

Bul zamanda qazyna qarttar kóp pe? Bir aýyl eldi aqylmen asyrap, jón siltep, tárbıe mektebi bolyp otyratyn qarttar qaıda, nemeresimen birge araq iship aljyp otyratyn kárilerdi kórgende, apyr-aı, asyldar qaıda dep ańsaısyń.

Ańsaǵanyń tabylsa, janyń jadyraıdy. Erterek, Jazýshylar odaǵy áli azbaı-tozbaı turǵan kezde, sol odaqtyń shyǵarmashylyq úıinde men sondaı qartpen dastarqandas boldym. Ol kezde jasy seksende edi. Qyzylshyraıly óńinen nur shashyp turǵandaı, udaıy jymıady da júredi. Ómiri qabaq shytqandy bilmeıdi. Qazirgi tilmen aıtqanda, bir jymıyp kúlgeniniń ózi «mıllıon dollarlyq». Óıtkeni ol kúlki ıirimine ıman uıalaǵan. Sony kórip sen de jaıdary, jadyra bolǵyń keledi.

Jaratylysy bólek, kesek tulǵa. Suńǵaq boıly, qarttyǵyna qaramaı, tip-tik. Ol udaıy taýǵa shyǵatyn. Qasyna meni ertip alady. Anaý-mynaý syltaý aıtyp, qalyp qoıaıyn deseń, kónbeıdi. «Jazýshynyń deni saý bolsyn, aýrýshań bolsań, dúnıe qyzyq emes», — deıdi ol.

Men ol týraly kezinde «Júrekke ájim túspeıdi» degen derekti áńgime jazdym. Meniń keıipkerim — búgingi toqsanǵa tolyp otyrǵan patrıarh jazýshy — Ǵalym Ahmetov.

Qulaǵynyń múkisi bolmasa, áli tyń. Beli búgilgen joq. Qolynan qalamy túsken joq. Sol qalamnan talaı-talaı týyndylar shyqty. Orysshadan qazaqshaǵa qanshama kitap aýdardy. Osy jyldyń júzinde onyń «Alash Alash bolǵanda» atty bir tomdyǵy jaryq kórdi.

Basqa kitaptaryn, pýblısısıkalyq shyǵarmalaryn bylaı qoıǵanda, osy jańa kitaptarynyń qundylyǵy erekshe.

Alash, Alash deımiz, kóbimiz mánine jete túsine bermeımiz. Bálkim, buǵan kezinde bul sózge qatan tyıym salynǵandyǵynan bolar. Al endi Ǵ alym Ahmetovtyń týyndysyn alyńyz da oqyńyz. Alash degen ne, «Alash» degen ne, «Alashorda» degen ne — bárine jaýap bar. Eń qundysy: 1917 jyly 1-sáýirde Orynborda tuńǵysh kazak quryltaıynyń shaqyrylǵany; onda qaralǵan máseleler; baıandamashylar; quryltaıǵa katysqan delegattardyń aty-jóni — bári jazylǵan.

Munyń bári avtordyń muraǵat aktarǵan azapty eńbeginiń jemisi. Orynbor muraǵatynda talaı tarıh jatyr.

Kitaptyń bir taraýy — Túrkistan Respýblıkasyna arnalǵan. Bul jaıyndaǵy muraǵat materıaldary maǵan etene tanys.

Tashkenttiń muraǵatynda otyryp, kóz maıyn taýysqandardyń birimin. Al Ǵalym Ahmetov sol qundy materıaldardyń máıegin oqyrmandarǵa jetkize bilgen.

Kúni keshege deıin komýnıstik ıdeologıa sanamyzǵa toqpaqtap sińirgen bir ótirik: Qazan tóńkerisine deıin qazaq jappaı saýatsyz edi degeni. Eki-aq paıyz ǵana saýatty edi dedi ǵoı. Jerden jeti qoıan tapqandaı, sol paıyzdy baıybyna barmaı qaıtalaı berdik. Aý, qazaqtyń kóbi arabsha álipti tanýshy edi-aý, sol saýattylyqqa jatpaı ma eken dep eshkim jaq ashpaıdy ǵoı.

Sóıtsek, Qazan tóńkerisine deıin de qazaqtyń oryssha oqyǵan, joǵarǵy oqý oryndaryn támámdaǵan jastary birshama bar eken. Ǵalym Ahmetov solardy táptishtep taýyp, báriniń aty-jónin, qaıda, qashan oqyǵanyn, qaı ólkeden shyqqanyn túgel derektermen beredi. Bul qazaqtar Peterbýrg, Máskeý, Qazan, Kıev, Tom t.b. qalalarda oqyǵan. Olardyń arasynda kóbimiz biletin Baqytjan Qarataev (Oraldan) Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetiniń zań fakúltetin altyn medalmen bitirip shyǵypty. Al akademık Náılá Bazanovanyń ákesi Orazqul Bazanov, Turar Rysqulovtyń, áıeli Ázızanyń ákesi Túbek Esenqulov Qazanda maldárigerlik ınstıtýtyn bitiripti. Náılá Orazqulqyzy men Ázıza Túbekqyzy týǵan bóleler.

Ǵalekeń tapqan qujattar arasynda Ýfadaǵy «Ǵalıa» medresesinde oqyǵandar týraly da qundy derekter bar.

Sondaı-aq, patshaly Reseıdiń Dýmasyna depýtat bolyp saılanǵan qazaqtardy da túgeldep shyqqan osy bizdiń Ǵalekeń.

Ǵalym Ahmetov — taǵdyr qosh kórip, toqsannyń shyńyna shyqty. Sol shyńnyń bıiginde turyp artyna burylyp qarasa, qytymyr da qyzyq san qıly ómir joly jatyr.

Sol jolda ol kazak degen halyqtyń talaı-talaı nar tulǵalas uldaryn: Ahmet Baıtursynulyn, Turar Rysqululyn, Maǵjan Jumabaıulyn, Smaǵúl Sadýaqasulyn, Nyǵmet Nurmaqulyn, Jahansha Dosmaǵambetulyn t.b. kóptegen qaıratkerlerdi óz kózimen kórip, sózin estigen. Jáne olar jóninde «asyl aǵalarym» dep tebirene qalam tolǵap edi.

Ǵalym Ahmetov — bıik bilimdi kisi, aramyzda júrgen tiri ensıklopedıa ekeni aqıqat. Biraq sonshalyqty baıtaq bilimdi ataq-dáreje úshin jınamaǵan, halyq úshin, qalyń oqyrman úshin jınaǵan adam. Onyń osynshalyq eńbek qorlyǵy bárimizge, bilimge qushtar kári-jastyń bárine úlgi bolarlyqtaı. Árbir Alash azamaty óz halqy úshin osylaısha eńbek ete berse, dúnıede qazaq asqan órkenıetti elder qatarynda turar edi.

---