Adam janynyń sulýlyǵy
Ózin - ózi taný páni sabaǵynyń jospary
Taqyryby: Adam janynyń sulýlyǵy
5 synyp
Qundylyq: Durys áreket
Qasıetter: ádildik, qaıyrymdylyq, jaýapkershilik.
Sabaq maqsaty:
1. Bilimdilik: jaqsy/jaman minez - qulyqty ajyrata bilýge úıretý;
2. Damytýshylyq: oqýshylardyń boıynda jaqsy minez - qulyq damytýǵa yqpal etý;
3. Tárbıelik: ózin qurmetteý, ózine degen senimdilikke tárbıeleý.
Resýrstar: baıaý áýen, flıpcharttar
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. Amandasý.
Tynyshtyq sáti «Ormanǵa saıahat»
Arqańyzdy tik ustap otyryńyz. Kózińizdi jumyp, tereń tynys alyńyz. Árbir tynys alǵan saıynneǵurlym kóbirek bosańsyp, sabyrly bolýǵa tyrysyńyz. Qazir biz ormanǵa serýenge shyǵamyz. Ózińizdiń synyp esigine qaraı bettep, esikti ashqanyńyzdy, dálizben ótip, dalaǵa shyqqanyńyzdy elestetińiz. Taza aýany jutyp, shashyńyzdy jelbiretken jeldiń lebin jáne betińizdi sál - pál qyzdyrǵan kún sáýlesin sezinińiz. Ormanǵa qaraı júre bastańyz.
Dáıeksóz.
«Syrtqy sulýlyq tolyq bolýy úshin ishki sulýlyqpen jandaný kerek» Vıktor Gúgo
Suraqtar:
Dáıeksózdi qalaı túsindińder?
Dáıeksózdi uldarǵa oqytý. Qyzdarǵa oqytý. Hormen oqý, dápterge kóshirip jazý
2. Mátinmen jumys. «Muǵalimniń syıy. Y. Altynsarın
«Altyn shekildeýik»
Bir úlken meıram aldynda, ákesi balalaryn qýantý úshin úıine ártúrli jemis alyp keldi. Lenochka degen kishi qyzy sol keltirgen kóp jemistiń ishinde, syrty altyndaǵan shetteýikterge qyzyǵyp, sony maǵan ber dep qoımady.
Sheshesi aıtty:
- Bul shekildeýikter tek ádemilikke istelgen, mynalardy al,- dep, bótenderin berip edi, Lenochka jylaı bastady:
- Men qara shekildeýikterdi almaımyn, altyn tystysyn alamyn, onyń ishindegi dáni de tátti shyǵar - dep. Sheshesi til almaıtyn qısyq balanyń degenin istegennen artyǵy joq ekenin oılap, Lenochkaǵa altyn tystylaryn, bóten balalaryna bóten shekildeýikterdi taratyp berdi. Lenochka qýanyp shekildeýikterin dereý shaǵa bastady, qarasa, biriniń de ishinde dáni joq, bos qabyqtar eken. Muny kórip qasyndaǵy balalar mazaqtap kúle bastady. Sonda atasy aıtty:
- Bul shekildeýikter jeý úshin istelgen emes, tek kózge ádemi kóriný úshin qoıylǵan; men shekildeýikterdiń bos qabyǵyn alyp, syrtyn kúmispen boıap qana qoıyp edim, ekinshi ret ne nárseniń de qur syrtyna qarap qyzyqpa, asyly ishinde bolar,- dedi.
Suraqtar
1. Lena qandaı jemiske qyzyqty?
2. Nege Lenanyń tańdaýy durys bolmady?
3. Lenanyń atasy qandaı keńes berdi?
4. Adamnyń asyly ishinde bolý úshin qandaı qasıetter men qundylyq bolý qajet?
5. Qasynda otyrǵan synyptasynyń boıyndaǵy qasıetterin ata. Ol qandaı sulýlyq túrine jatqyzylady?
Pedagog: Gaýharova M. S.
Adam janynyń sulýlyǵy júkteý
Taqyryby: Adam janynyń sulýlyǵy
5 synyp
Qundylyq: Durys áreket
Qasıetter: ádildik, qaıyrymdylyq, jaýapkershilik.
Sabaq maqsaty:
1. Bilimdilik: jaqsy/jaman minez - qulyqty ajyrata bilýge úıretý;
2. Damytýshylyq: oqýshylardyń boıynda jaqsy minez - qulyq damytýǵa yqpal etý;
3. Tárbıelik: ózin qurmetteý, ózine degen senimdilikke tárbıeleý.
Resýrstar: baıaý áýen, flıpcharttar
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi. Amandasý.
Tynyshtyq sáti «Ormanǵa saıahat»
Arqańyzdy tik ustap otyryńyz. Kózińizdi jumyp, tereń tynys alyńyz. Árbir tynys alǵan saıynneǵurlym kóbirek bosańsyp, sabyrly bolýǵa tyrysyńyz. Qazir biz ormanǵa serýenge shyǵamyz. Ózińizdiń synyp esigine qaraı bettep, esikti ashqanyńyzdy, dálizben ótip, dalaǵa shyqqanyńyzdy elestetińiz. Taza aýany jutyp, shashyńyzdy jelbiretken jeldiń lebin jáne betińizdi sál - pál qyzdyrǵan kún sáýlesin sezinińiz. Ormanǵa qaraı júre bastańyz.
Dáıeksóz.
«Syrtqy sulýlyq tolyq bolýy úshin ishki sulýlyqpen jandaný kerek» Vıktor Gúgo
Suraqtar:
Dáıeksózdi qalaı túsindińder?
Dáıeksózdi uldarǵa oqytý. Qyzdarǵa oqytý. Hormen oqý, dápterge kóshirip jazý
2. Mátinmen jumys. «Muǵalimniń syıy. Y. Altynsarın
«Altyn shekildeýik»
Bir úlken meıram aldynda, ákesi balalaryn qýantý úshin úıine ártúrli jemis alyp keldi. Lenochka degen kishi qyzy sol keltirgen kóp jemistiń ishinde, syrty altyndaǵan shetteýikterge qyzyǵyp, sony maǵan ber dep qoımady.
Sheshesi aıtty:
- Bul shekildeýikter tek ádemilikke istelgen, mynalardy al,- dep, bótenderin berip edi, Lenochka jylaı bastady:
- Men qara shekildeýikterdi almaımyn, altyn tystysyn alamyn, onyń ishindegi dáni de tátti shyǵar - dep. Sheshesi til almaıtyn qısyq balanyń degenin istegennen artyǵy joq ekenin oılap, Lenochkaǵa altyn tystylaryn, bóten balalaryna bóten shekildeýikterdi taratyp berdi. Lenochka qýanyp shekildeýikterin dereý shaǵa bastady, qarasa, biriniń de ishinde dáni joq, bos qabyqtar eken. Muny kórip qasyndaǵy balalar mazaqtap kúle bastady. Sonda atasy aıtty:
- Bul shekildeýikter jeý úshin istelgen emes, tek kózge ádemi kóriný úshin qoıylǵan; men shekildeýikterdiń bos qabyǵyn alyp, syrtyn kúmispen boıap qana qoıyp edim, ekinshi ret ne nárseniń de qur syrtyna qarap qyzyqpa, asyly ishinde bolar,- dedi.
Suraqtar
1. Lena qandaı jemiske qyzyqty?
2. Nege Lenanyń tańdaýy durys bolmady?
3. Lenanyń atasy qandaı keńes berdi?
4. Adamnyń asyly ishinde bolý úshin qandaı qasıetter men qundylyq bolý qajet?
5. Qasynda otyrǵan synyptasynyń boıyndaǵy qasıetterin ata. Ol qandaı sulýlyq túrine jatqyzylady?
Pedagog: Gaýharova M. S.
Adam janynyń sulýlyǵy júkteý
You Might Also Like
