InfoHub Logo

"Alǵashqy qońyraý" senarııi jas muǵalimderge kómekshi qural

Maqsaty: 1 - qyrkúıek bilim kúni dástúrli merekemiz týraly maǵlumat bere otyryp, balalardy, shaqyrylǵan qonaqtardy, ata – analardy, ustazdardy merekelerimen quttyqtap, sapaly bilim, sanaly tártip alýlaryna tilektes bildirý. Bilim kúni týraly oqýshylardyń bilimin tolyqtyrý. Oqýshylardy tapqyrlyqqa, shapshańdylyqqa baýlý. Oqýshylardyń óz otanyn súıýge, shynshyldyqqa, shydamdylyqqa tárbıeleý. «Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna 550 jyl» tolýy týraly maǵlumat berý.

Kórnekilikter: Sharlar, gúlder, jalaýlar, jalaýshalar, oqýshylardyń sýretteri bar stend, mýzykalyq aparattar.

Uıymdastyrý bólimi
I. Kirispe bólim.
1. Saltanatty jıynǵa sap túzeý.
2. Sálemdesý.
3. Saltanatty jıynnyń ashylýy, sap túzeý, nazar aýdarý.
4. QR gımnin oınatý
5. Resmı qonaqtarmen tanystyrý.

II. Negizgi bólim
1. Alǵashqy quttyqtaý sóz. Mektep dırektorynyń quttyqtaý sózi.
2. Resmı qonaqtardyń quttyqtaý sózi.
3. 1 synyp oqýshylaryn qarsy alý, arnaıy daıyndalǵan taqpaqtar oqý.
4. 5 - 9 synyp oqýshylarynyń quttyqtaý sózi.
5. 1 synyp oqýshylary ata - analarynyń quttyqtaý sózi.
6. Alǵashqy qońyraýdyń soǵylý kezeńi.

III. Qorytyndy bólim.
1. Saltanatty jıynnyń jabylýy, sap túzeý, nazar aýdarý.
2. Júrgizýshiniń qorytyndy sózi.

Mereke zor qýanysh - Bilim kúni,
Syńǵyrla qońyraýdyń alǵashqy úni.
Qosh keldiń, qutty bolsyn qadamdaryń,
Baldyrǵan, balǵyn jandar - ómir gúli.

Ómir boıy mektebimdi jyr etem,
Bir ózińde baqyt, birlik, berekem.
Shákirtteriń óristesin, órlesin,
Qutty bolsyn Bilim kúniń – merekeń!

Qurmetti ata - analar, aıaýly ustazdar, qymbatty oqýshylar. Mine, búgingi qyzyǵy men qıynshylyǵy mol, ár jyly qaıtalanbas tarıhqa toly, oqýshylardyń synyptan - synypqa kóship jáne birinshi synypty attaǵaly otyrǵan mektepti asyǵa kútken mekteptiń merekesi alǵashqy qońyraý saltanaty. 1 - qyrkúıek bilim kúnine arnalǵan «Syńǵyrla, kúmis qońyraý!» saltanatty jıynymyzǵa qosh keldińizder.

Alaýlaǵan alabynan nur tamyp,
Qazaq elin búkil dúnıe júr tanyp.
Kók baıraǵyń jelbireıdi tórińde,
Ánuranyń tur kógińde shyrqalyp.
(ánuran oryndalady)

«Qazaq handyǵynyń qurylǵanyna 550 jyl» tolý merekesimen quttyqtaı otyryp, 2015 - 2016 jańa oqý jylynyń «Syńǵyrla, kúmis qońyraý!» atty saltanatty jıyndy ashý úshin sózdi mektep dırektory Qudaıbergenov Rýfat Maratulyna beremiz.

Júrgizýshi: «Mektep – keme, bilim - teńiz» sol bilim teńizinde shuǵylaly sáýle shashyp, nur quıatyn - mektep. Jańa oqý jylynyń bastalý saltanatynyń quttyqtaý sózi aýdandyq bilim bóliminen kelgen ókil............................... beriledi.

Án:
Qazaq handyǵy — búgingi Qazaqstan Respýblıkasy men kórshi aımaqtardyń terıtorıasynda 1465 - 1847 jyldar aralyǵynda qurylǵan memleket. Qazaq handyǵy Edilden Jaıyqqa deıingi terıtorıany, Syrdarıa men Amýdarıa ózenderiniń aralyǵyn, Horasan jerin qamtyǵan.
Qazaq handyǵynyń memlekettik qurylymy dala demokratıasyna negizdelgen monarhıaǵa negizdelgen. Memleket basshysy - handar saıası bılik júrgizetin. Olar tóre tuqymynan shyqqan sultandar arasyndaǵy tańdaý negizinde saılanatyn.