InfoHub Logo

"Ar aldynda". Ar ámirine júginis, ar tóreligi aldynda aǵynan jarylǵan tebirenis. Ary taza adam aqıqatty óz arynan izdep, óziniń ótken ómirin de, aldaǵy arman-tilegin de, óz janynyń ishki qatparlary men sezim ıirimderin de arynyń — aldynda myńda jaıyp salyp, jańaǵylardyń barlyq dem-tynysyn ar bıiginen ólsher bolsa, ondaı adam, ásirese, aq júrek aqyn árbir qadamynda jaza baspas dep oılaısyń.

Aqyn Sáken Imanasovtyń osy attas óleń jınaǵyn oqyp otyrǵanda alar áseriń osyndaı. Endi aqynnyń ózimen tikeleı tildesip kóreıik. Záýide bireý nyspysyn suraı qalsa, irkilmesten: "Tózimi temir bolǵan, dáti berik, bizde sol qaısar eldiń aqyny edik", — dep jaýap qatar edi ol. Tańdaýyńdy aıt degen kisige: "Sumdyqty emes, shyndyqty aıtam taǵy da, kúlkińizge qosa jutyp kóz jasyn", — deıtini haq. Kókeıindegi kózdegen nysanasyn bilgińiz kelse: "Men eshkimge tas atpadym tasadan, aǵaıynnyń bolsyn dedim basy aman", — deýden jańylmaıdy. Aqyrynda, ózinen buıymtaı surap kórińizshi: "Baǵalaı júrsinshi dep úlken-kishi, jaǵalaı usynamyn jyr tunbasyn", — dep yqylas bildiredi.

Jyr jınaǵyn paraqtap otyrsaq onyń marjan joldary túgeldeı tarıhı Táýelsizdik dastanyna arnap jazylǵan úzindiler me nemese elimizdiń sol Táýelsizdik tórine qaraı i adam basqan aıaq alysynyń jol jazba shejiresi me dep te oılap qalar edik. Tipti naqtylaı aıtsaq, on bes jyldyq saparymyzdyń sońǵy belesinde, jańa ǵasyrdyń bergi bes-alty jylǵy bederinde jazylǵan, qaǵaz betindegi sıasy áli keýip úlgirmegen ur jańa jyrlar ekenin baıqar edik.

"Ótken ómir ne?" degen suraqqa: "este qalǵan kúnder" dep jaýap bergen eken bir aqyldy. Qaı aqynnyń bolsa da shyǵarmashylyq ómirin bir-birine ulasqan jyrlarynyń uzyn tizbegi dep uqsaq, jınaqtaǵy óleńderden Bul aqynnyń Táýelsizdik taqyrybyna qalaı kelgenin de ańǵarar edik. Avtor oqyrman aldyna osy joldan mynadaı súrleý tastaıdy.

Boı salyp baıaǵydaı serilikke,
júrgem joq erigip te, jeligip te,
tapqanym az da bolar oı qýǵannan,
áıteýir toı-dýmannan meni kútpe, —

dep eskertip alady da, biraz jyl toı-dýmandatyp saýyq saıranmen ótkizgenin aıta kelip, qazirgi oıyn: "Barlyǵyn, barlyǵyn da tastap endi, aqynyń jaılamaqshy basqa beldi; óıtkeni elge jyryn joqtatarlyq, aqyl-es toqtatarlyq jasqa keldi", — dep túıedi.

Qosh. Aqynnyń aqyl toqtatar jasqa kelip, el taǵdyryna qaraı birjola bet burǵandaǵy sózine baǵaıyq. Álbette, birinshi sózin ol halqyna arnaıdy. Jastyǵynda qanshama qyzyq qýyp kettim degenimen, halyq taǵdyryn birjola umytyp ketpegen eken. Biraq et qyzýymen tym alystan, aspan jaqtan sóılesken kezderi bolypty.

Al qazir she? "Júrektiń alqynǵanyn, talpynǵanyn, qanshama jalyn baryn, jarqyl baryn" kórip, soǵan senip, úlken júregimen keshirim jasap otyrǵan ata halqyna perzenti de aǵynan jarylady:

Qalsam dep biri bolyp qalaýlyńnyń,
janymdy alaý qyldym, jalaý qyldym.
Biri dep sen de meni sana halqym,
sanda da, sanatta bar sanaýlyńnyń.

Jaqsy sóz. Jarasymdy tilek. Aqyn sol tilektiń júzege asýyna óz tarapynan qosar úlesin de anyq biledi. Qosylǵan úlestiń alǵashqy nátıjesi de kóz aldynda.

Kim aıtty qonbaıdy dep aqynǵa baq,
Qaldyq qoı qol sozym jer jaqyndap-aq.
óıtkeni
óleńimdi jatady oqyp,
Bul kúnde jaqyn túgil jatym qalap.

Aqynǵa budan artyq qandaı baq, qandaı abyroı kerek? Sony sezgendikten de ǵoı, onyń odan saıyn eselep shabyt shaqyryp, birde: "kórmegen jyry kemip, úni — kórik, bizde sol óser eldiń búgini edik" dep ishteı qanaǵat sezinse, endi birde: "...sypyryp tomaǵasyn qoıa berdim, sezdim de eleńimniń endi ólmesin", — dep jańa bir qıaǵa qıal sharyqtatady.

Úlken istiń údesine ornyqty oı, salmaqty aqyl-sanamen kelgen aqyn úshin eldiń, halyqtyń taǵdyryna baılanysty isterdiń úlken-kishisi joq. Sonyń bári de yntaly kóńildiń yqtıary men yqtıarynan eshqashan tysqary qalmaǵany abzal. Árıne, túbegeıli qam-qarekettiń ishinde túp qazyǵy bolarlyq qanshama túbirlisi men túıindisi bar. Solardyń biri týǵan til týraly aqyn bylaı tebirenedi:

Dinnen emes, tilden alǵan úlesin,
Qazaq degen halyq baryn bilesiń.
Sondaı eldiń ulymyn dep óziń de
sharshy topqa shalqaıa bir kiresiń.

Áńgimeni osylaı áriden órbitip kelip, aqyn sol Ana tili úshin talaı bozdaqtar qurban bolǵanyn, talaı erler kóre-kóre kósem, sóıleı-sóıleı sheshen atanǵanyn, orazdy sózdiń oraıymen talaı jaýdyń beti de qaıtqanyn eske sala ketedi de, kúni keshegi keńestik kepten mynadaı mysal keltiredi:

Tili bar da ne bir seri, ne serkeń
ıyǵy asyp, ózgelermen óser teń.
"Óler edim, depti Rasýl, búgin-aq
avar tili joq bolady dese erteń".

Barlyq óleńderin orysshaǵa aýdartyp alyp, ataq-dańqyn aspandatqan Rasýl Ǵamzatov óziniń kishkentaı avar halqynyń tili jaıynda osylaı dep taýsyla aıtqan. Sony eske sala kelip, bizdiń aqynymyz da dál sondaı oıyn aıtady: "Ana tilim quryr bolsa men de sol: "ómir súrip keregi ne?!", — der edim".

Sodan sońǵy oı túıini mynadaı:
"Sóz aıaǵy aınaldy dep uranǵa,
Tarpań inim taǵy da bir synar ma, —
Qaıtem biraq,
Qanym birge tilmenen,
ánim birge,
janym birge shyǵarda"

Ana tilin osylaı ardaqtaı kelip, aqyn sol qasıetti tildiń qadirin ketirip, kókir-shúkir ósek-aıańǵa, arzan saıasatshyl sózýarlyqqa salyp júrgenderdi "Qazaqy áńgime' deıtin óleńinde qaǵytyp aıtatyny da oryndy estiledi:

"Qoıyńdarshy... qoıa túr sen... qoı bárin, qoı bop órip ketti laǵyp oılaryń... Bárin qaıdan bilesińder?! Bilip kep, irep-soıyp jatasyńdar iriktep. Eldi kimniń satqanyn da ejiktep, kim satqaly jatqanyn da, kim úptep..."

Táýelsizdik joly — uzaq jol, sonary alysqa sozylǵan uzaq sapar. Búgin bastalyp, kúni erteń tynymyn taba qalatyn qysqa tilek, sholaq maqsat emes. Onyń qıyn-qıyn asýlary, bıik-bıik belesteri bar. Solardyń bárin qapysyz jeńip otyrý úshin barshaǵa ortaq adastyrmas baǵdar, qaıtpas qaırat, qajymas jiger kerek.

Osy sapardyń ótken jolynda kóp qıyndyqtar kórip qınalǵanymyz ras. Qaı jolǵa túsip kettik dep daǵdarǵanymyz da esimizde. Sol tustarda elmen birge aqynnyń da ańyryp qalǵan tustary bar. "Qaıda bara jatyrmyz?" dep, keıinge qaraǵyshtap, ótken kúnderdiń keı birin qımaı eske alǵan, "Bul qaı mezgil?" dep baǵdardy joǵaltqandaı, "bul netken el?" dep keıbir jaǵymsyz jáıtterden bezingen kezderi de bolǵan. Arasynda údeden shyqpaǵan unamsyz usaq-túıekti ótkir tilmen shenep te alatyn.

Biraq áldenege qynjylsa da, qyńyr tartqan joq, áldeneden kúıinip kúızelse de, keleshekten kúder úzip túńilgen joq. Sózi jeter jerdi shydamǵa, tózimge, qajyr-qaıratqa úndedi. El taǵdyryn jeke basynyń taǵdyryndaı kóretin aqyn birde sol syǵyrdyń ózin betpe-bet sezge shaqyrady

Ýa armysyz, Taǵdyr qart!
Aman-esen barmysyz?
Qazaq qaıtip kún kórer
zarlysyz da jarlysyz? —

dep ózin tolǵandyrǵan saýalyn kóldeneń tartady da, keýdesin kernegen bazynasyn aıtady:

Baqytsyzdaý bop shyǵyp baǵlan jigit,
oıly qyz,
máńgúrtterge basqartyp qoısaq kerek toıdy biz...

Tym qurysa, kózińizdiń qyrymen bir jalt etip biz jaqqa qaramaı-aq qoıdyńyz!.. Endi biraýyq ábden amaly quryǵandaı daǵdarǵanda, aqyn teńiz bop ketkisi de keledi. Óıtkeni: "kórsetip aýyq-aýyq eńseńdi elge, ne jetsin teńiz bolyp teńselgenge, — aınalar aspan jerge, tastar jelge, tolqyny toǵyz balmen ólshengende..."

Emeksitken úmit-tilegi úzilgendeı bolyp, dúnıe bylyǵynan shaqsha basy sharadaı bolyp shaldyqqan kezde, aqynnyń Qudiretine syıynyp, sodan medet tileıtini de osy tús. Kúni keshe, ómirdiń órge basqan órisinde de, álde qalaı kúıkilikke baqqan eńisinde de, keris-teris ataýlydan bezinip, "qazanama sózińdeı tap-taza" perishtege aınalǵan aqyn janynyń jańaǵydaı bylyq arasynda perishteniń kúni ótip ketti me dep kúmándanyp, peri bolyp ketpegenine ókinetindeı de sáti bar.

Bir jaqsysy — aqyry qaıyr, zaman túzelip keledi. Biraq qalaı bolǵanda da jan tazalyǵyn árdaıym saqtaý kerek. Aqyn osy jaǵyna óte saq, óte kirpıaz. Ol zalaldynyń ol túgil, basqan izinen de aýlaq júrýge shaqyrady, óz basy soǵan úlgi bolady. "Men de turam sen turatyn qalańda, jolyǵamyn jaqsyǵa da, jamanǵa. Basyp ketken joqpyn ba dep izińdi, aýyq-aýyq qarap alam tabanǵa". Óıtpeske amaly joq, ekeýi bir kóshede turady. Otyratyn, júretin jerleri bir, baıqamaı zulymdyqtyń izin basyp ketýi ábden múmkin. Sondyqtan óleń keıipkeri aıaq kıimin shesherde de tabanyn uzaq súrtkilep, tazartyp otyrady.

Kórip otyrmyz, aqynnyń ar aldynda aıtatyn aqıqat sózderiniń taǵylymy taram-taram, san-sala. Olardyń bárin bul arada túgendep jatý múmkin emes. Ol, bálkim, shart ta bolmas. Óıtkeni, kózi qaraqty, kóńili oıaý oqyrman ózi-aq taýyp alady. Biraq solardyń ishinen erekshe bólip alyp, astyn syzyp aıtar bir jaıt bar. Ol — aqynnyń berik azamattyq tuǵyry. Qaı kezde, kóńil kúıiniń qaı pernesi basylǵan kúnde de, ol týǵan el múddesimen, sonyń qazirgi Táýelsizdiktiń muraty bıigine qaraı bet alǵan ıgi saparyndaǵy dem-tynysymen birge. Baılamdy sózin sonyń tilegine baǵyttaýdan aınymaıdy. Sondyqtan óz tóńiregindegi qaıratker azamattarǵa súısinip, solardy taza kóńilden qoshtap, qoshemettep otyrady. Nurmahan, Sábıt, Amantaı, taǵy basqa marqasqa zamandastaryna, Kemel aǵasynyń rýhyna joldanǵan arnaý óleńderden osyny ańǵaramyz.

Sáken Imanasov — uzaq jylǵy óleń jarysynda shyńdalǵan, qazirde óneri kemeline kelip, kemeri tolǵan, sóıtip óziniń aqyndyq beti aıqyndalǵan, qazaq poezıasynda myǵym oryny bar daryn ıesi. Óleńderi syrt qaraǵanda syrdańdaý, tym qarapaıym kórinýi de múmkin. Óıtkeni, ol jarqyldaq, jadaǵaı sózge úıir emes. Al shyǵarmalaryna oı kózimen úńilip qarasańyz, ishi tunyp turǵan názik sezim, minsiz minez, taza nıet, keń peıil, aǵynan jarylǵan adamgershil aq kóńil. Osy jınaqtaǵy "Áı, Apasy" atalatyn, nemeresine arnalǵan óleńinen onyń atalyq júreginiń qandaılyq izgi ekenin, ortaq ómirlerine qyryq jyl tolǵanda báıbishesine arnaǵan "Qyzyǵýdan men taımaı" dep bastalatyn moıyndaýynan onyń qandaılyq, senimdi serik etkenin yrzalyq sezimmen uǵynamyz.

Sákenniń aqyndyq qoltańbasy da — ábden mashyqtanǵan ózindik ereksheligi bar óner órnegi. Ol kóbinese qazaqtyń dástúrli qara óleń úlgisimen jazady. Sonda onyń sózderinen bir selkeý, artyq turǵan bir jip-shyrǵa taba almaısyń. Kádimgi Muqaǵalı jibek kıgizip qulpyrtqan qara óleńniń sákeńdik sándi úrdisi. Sonsoń ózimizdiń ejelgi jeti býyndyq jyr úlgisiniń eki jolyn bir tarmaqqa syıǵyzyp, on tórt býyndy óleń orý, meniń oıymsha, osy Sáken ashqan bir jańalyq sekildi. Bul ózi sheber aqyn qolymen órilgende ishine kóp maǵyna syıǵyza alatyn óte utymdy ónege. Al Sáken sonyń árbir tarmaǵyn ishki úndestikke toltyryp, bir qalypty yrǵaqqa ıin qandyra aıaǵyn tórt býyndy tolymdy uıqaspen tamamdap otyrǵanda, óleń shirkinniń baǵy janyp, tipti áýezdenip ketedi eken. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda aqyn tańdamaly týyndylarynyń eki tomdyq jınaǵyn usynǵan. Sonyń birinshi kitabynda "Ǵashyq dúnıe", ekinshisinde — "Adyrna" dep atalatyn bólimder bolýshy edi. Sezimge toly júrek pen ata dástúrge adal sana sátti ulasqan sondaǵy jyrlar myna jınaqta kórkemdik jaǵynan jańa órnekter taýyp, mazmun jaǵynan tyń tolǵamdarmen tolysa túskenin kóremiz.

"Egemen Qazaqstan" gazeti, jeltoqsan, 2006 jyl

---