InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Birjan men Sara aıtysy
Sabaqtyń maqsaty: Aıtys týraly túsinikterin molaıta túsý
Birjan men Sara ómirinen, aıtys tarıhynan málimet berý. Kórkemdik ereksheligin ashý. Adamgershilikke, kishipeıildikke tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Beıne sýretter “Birjan sal” kınofılmnen úzindi. Venn dıagramsy.
Ádebıet teorıasy: Metafora, ıronıa, sarkazm.

Sabaq barysy
I uıymdastyrý kezeńi
II úı tapsyrmasyn suraý. Suraq koıý arqyly.
1. Aıtys degenimiz ne?
2. Aıtystyń qandaı túrleri bar?
3. Aqyndar aıtysynyń ereksheligi nede?

Jańa sabaq
Birjan men Sara aıtysy. Beınefılm “Birjan sal” úzindisin kórý
Mine, ózderin kórgendeı eline syıly, qadirli Birjandy qashan da eli kútip, qonaq ete bilgen. Ol jastaıynan almas qylyshtaı jarqyldap ósti. Birjannyń bir boıynda ánshilik, aıtyskerlik, aqyndyq óneri men sal - serilik qasıeti onyń ataq - danqyn shyǵardy. Sal Birjan, ánshi Birjandy kórýge asyq bolǵan halqy “Birjan kórshi aýylǵa kelipti” degendi estigende – aq taıly - tuıaǵy qalmaı sol aýylǵa baryp, Birjan ánin óziniń aýzynan estýge qumartqan. Jetisý óńirinde Sara atty ári ánshi, ári ataqty aqyn qyzdyń bar ekenin, onyń san júırikterdi sózben býǵandyǵyn aqyn Birjan estıdi. Sara Tastanbekqyzy Ákesi erte qaıtys bolyp, jastaıynan joqshylyqtyń taýqymetin tartady. Saýyqshyl, dombyrashy, kúıshi, ánshi, aqyndar qaýymy ortasynda ósedi. Ataqty Mólkebaı qobyzshy, Túbek aqyndar sol óńirden shyqqan. 13 jasynan dombyra alyp, ánshi qyz sharshy topqa túsedi. Sara jaıynda estigen Birjan qasyna bir top joldastaryn ertip, Saranyń eline keledi. Bular birin - biri kórmese de, syrttaı tanysyp, kórisýdi arman etip júredi. Saranyń qajy aýlyna ketkendigin estip, ony izdep shyǵady. Birjan kelip: “Bul úıde Sara bar ma, shyqsyn beri” dep habar salady, jurt jınalyp qalady. Osylaısha eki aqynnyń aıtysy bastalyp ketedi. Birjan men Sara aıtysynan úzindi tyńdaımyz.
Birjan – Meırambek (oqýshy)
Sara – Janerke (oqýshy)

Aıtysty tyńdap bolǵannan keıin, suraq qoıý arqyly taldaımyz.
1. Birjan men Sara aıtysynda qandaı áleýmettik másele kóterilip otyr?
2. Aıtysta eki aqynnyń adamgershilik sıpattary qalaı kórinedi?
3. Birjan ózin qalaı sıpattap tur?
4. Saranyń óz beınesin sıpattaǵan aqyndyq sheberligi?
5. Jıenqul aıtysta qalaı beınelengen?
6. Birjannyń maqsaty Sarany kemsitý me edi?
7. Zamannyń qandaı shyndyǵy kórinip tur?
Kórkemdik ereksheligin ashý
Bul aıtystyn sózderi anyqtyq, tazalyq, dáldik jaǵynan bolsyn, qazaq poezıasynyń tórinen oryn alady.

Dáptermen jumys
Epıtettik metafora
Aqıyq, muzbalyqpyn jerge túspes, Keń qoltyq arǵymaqpyn alqymy ispes,-
Ironıa, sarkazmdy tabý
Sóılemniń syrtqy qurylysy kórkem, asyra maqtaý, al ishi Jıenquldyń shyn sýreti Sarkazm – ashyq sýretteý
Mysaly: Qonjıyp miner Qula jorǵa barsa Kele ala ma sol shirigiń qorǵalasa
Beıne sýretter tamashalaý
M. Tombaevtyń “Birjan - Sara” operasynan Birjan rólinde – S. Qojamqulov Sara rólinde – K. Baıseıtova
Sabaqty qorytý
Venn dıagram
Birjan
Sara

“Birjan - Sara” aıtysynyń negizgi túıindisi – áıeldiń bas bostandyǵy.
Kórkemdiligi jaǵynan aıtys úlgileriniń ishindegi eń tańdaýlysy.
Baǵalaý
Kelesi taqyrypty aıtyp ótý