Erligiń urpaqtar esinde!
Maqsaty: Balalardy Otan súıgishtikke, Elin, jerin qorǵaýǵa, qasterlep qurmetteýge baýlyp tárbıeleý. Patrıottyq ánderdi oryndatý arqyly balalardy Jeńis merekesi týraly áńgimelerin aıtyp jetkizý.
Júrgizýshi: Qurmetti ardagerler, qonaqtar, ata - ájeler 9 mamyr Jeńis kúnimen barshańyzdy quttyqtaı otyryp, Elimizge tynyshtyq, denińizge saýlyq tileımiz! Tarıhtaǵy árbir dańqty kúnder sekildi bul merekemizdiń ózindik syry jeterlik.
Egemendi elimizdiń tynyshtyǵyn jáne beıbitshiligin qorǵaý, bul ár azamattyń qasıetti boryshy ekendigi barshamyzǵa áıgili. Al Otandy qorǵaýshylar tek qana biliktiń kúshine súıenýshilerden ǵana bolmaı, aqyly men qaıraty, kúsh - jigeri men zerdesi birdeı myqty bolǵany - bul el qorǵaýshy erlerge ejelden qoıylyp kele jatqan talap. Bizdiń atalarymyz bizdiń baqytty bolashaǵymyz úshin qasyq qandary qalǵansha shaıqasyp, beıbit ómirimizdiń aıaq basqanyna 70 jyl toldy. Qurmetti ardagerler barlyǵyńyzdy merekelerińizben quttyqtaı otyryp sizderdiń nazarlaryńyzǵa «Erligiń urpaqtar esinde!» atty erteńgiligimizdi usynamyz.
«Án uran» aıtylady
Saltanatty keshimizdiń qurmetti qonaqtaryn quttyqtaý úshin sóz, balabaqshamyzdyń meńgerýshisine beriledi.
Júrgizýshi: El qorǵaıtyn, er aǵalar -
Ardaǵymyz arymyz
Erler toıyn, uldar toıyn,
Jeńis toıyn toılaımyz!
Abdrahman: Kúniń kózi ashylyp
Kókke shýaq shashylyp
Qutty qonaq kelipti
Tórimizge eńiptti
Amandasý úlkenge
Tárbıeniń basyǵ oı
Salamatsyzdar ma qonaqtar!
Salamatsyzdar ma atalar!
Hor: «Týǵan jerdiń bóbegimiz» ortada «Aıgólek» tobynyń tárbıelenýshileri. «Aq kógershin»
Kelesi sóz kezegin Aýdandyq bilim berý bóliminiń basshysyna beriledi.
(Kelesi sóz kezegin osy "Balbóbek" balabaqshasynda meńgerýshi bolǵan kázirgi tańda Aýdandyq bilim berý bóliminiń ádistemelik kabınet meńgerýshisine beremiz)
Júrgizýshi: Sum soǵys qaıtyp bolmasyn,
Báısheshekter solmasyn
Elimiz beıbit kún keship,
Bir Alla ózi qoldasyn
Búldirshinderdiń sizderge arnaǵan sazdy sálemdemelerin qabyl alyńyzdar!
1. Aldıar, 2. Aıjan. 3. Aqan. 4. Serik. 5. Dilnaz. 6. Beıbarys
1. Aldıar Jeńis kúni
Qutty bolsyn jeńis kúni aǵaıyn
Kópten kútken uly kúnde jar salaıyn.
Ata - babam qan berisip shaıqasqan,
Ata - babam namys bermeı aıqasqan
Jeńis kúnin qarsalaıyq bárimiz.
Jeńis kúnin toılaıyq jas kárimiz.
Osyndaı bir beıbit ómir syılaǵan
Ardagerler, aǵalarǵa myń alǵys.
Qazaqtyń qos juldyzy qyzdary,
Qyz bolsa da namys bermeı qorǵady.
1941 - 1945 shi jyldary
Adamdar óz elderin qorǵady.
Al qazir beıbit ómir bastaldy.
El qorǵaý adamzat úshin basty paryz
Jer qorǵaý adamzat úshin talmas mindet.
Biz balalar beıbit ómir qalaımyz
Sondyqtanda beıbit bola alamyz.
M. Aıjan Sonaý jyly jer - kókti,
Soǵys bulty torlaǵan.
Sonda Mánshúk apamyz,
Jaýdan eldi qorǵaǵan
Aqan
Aıtamyz biz óleń ǵyp,
Aıtamyz biz jyr etip.
Álıa apaı erligi,
Umytylmas máńgilik.
Serik: Asyr salǵan talasyp,
Biz týǵan el - balasy.
Qandaı baıtaq - Otanym,
Jan - jaǵyna qarashy.
Dılnaz
Otanym - keń kósilgen,
Tósinde yrys ósirgen.
Qaptaǵan shal, alyp dán,
Bári meniń nesibem.
Beıbarys
Jeńis, jeńis estiledi jalyndy,
Jeńis, jeńis qońyraýlar qaǵyldy.
Kún paraqtar qyp - qyzyl bop ashyldy.
Jeńis kelgen toǵyzynshy mamyrdy.
Júrgizýshi: Balaqaımyn búgin men Kip-kishkentaı balamyn. Erteń mende óskende, El qorǵaýǵa baramyn deı otyryp «Erkem - aı» kishi top búldirshinderin ortaǵa qoshemetpen shaqyramyz. Án: «Otan» Án: «El qorǵaýǵa ázirmiz!» Júrgizýshi: Bı: Djentlmen uldar «Aıgólek» toby
Júrgizýshi:
Elimizde jerimizde,
Búgin úlken mereke.
Bolashaqtyń tynyshtyqtyń,
Qorǵaıdy jas ulandar búginde.
Kelesi kezekte búldirshinder taqpaqtary:
6 qyz: Arýjan, Qaraqat, Aınel, Dıana, Merjan, Meırambek
Arýjan: Dombyrada saýsaqtary jaraly,
Jeńis, jeńis atam ánge salady.
Sharshaǵanda ańsaǵanda jas shaǵym,
Jeńis degen sózden lázzat alady.
Qaraqat: Jeńis keldi án bolyp
Keldi aýylǵa sán kórik
jeńis keldi alaqaı,
Umytylmas máńgilik
Aınel:
Otan úshin janymyzdy beremiz,
Otan úshin barlyǵyna kónemiz.
Otanyń da, ananyń da aldynda,
Osy ómirde paryzdy ótep ketemiz.
Dıana: Sarqylmaıtyn qýatym,
Tiregimsiń sen Otan
Máńgi soǵyp turatyn, Júregimsiń sen
Otan
Meırambek:
Týǵan jerde tolamyz,
Erteń jigit bolamyz.
Otan ortaq úıimiz,
Kóńildi án men kúıimiz
Merjan:
Ardagerler, uzaq ómir súrińdershi
Aramyzda ardaq bolyp júrińdershi!
Qurmetteıik jeńisti mamyrdaǵy,
Baqyttan rahattanyp kúlińdershi!
Júrgizýshi: Kóz toıǵysyz qazaǵymnyń jeri bar
Ný orman, taýy, ózeni, kóli bar
Qazaǵymnyń jerin, elin qorǵaıtyn
Jas jetkinshek, ulany bar, eri bar dep bı "Erkem - aı" tobynyń búldirshinderiniń "Qazaq " bıi.
Júrgizýshi: Ata salty ardaqty,
Árbir sózi salmaqty.
Sol sózderdi uqpasań,
Tistersiń bir kún barmaqty - demekshi, bizdiń bilgenimizden bilmegenimiz, úırengenimizden úırenerimiz kóp dep kelesi kezekti kóriniske beremiz.
Júrgizýshi: Júremiz dańqty joldarmen,
Qyrańdar birge samǵaǵan.
Ázirge tıtteı bolǵanmen
Erteńgi el qorǵany - men bolam!
Án: "Soldat bolam men erteń"
Júrgizýshi: "Jeńis" degen - jaqsylyqtyń syńary,
Jiger menen qushtarlyqtyń quraly,
Kúreskerdiń armany men urany
Qýanysh pen merekeniń bulaǵy
Kórkem sóz: Jas urpaq tilegi
Árkimniń esinde,
Surapyl sol jyldar
Jetimdi, jesirdi,
Sharpyǵan sonda yzǵar.
Kún týyp uly elge,
Umytty kúlkini.
Kúzette turdy erler,
Qaqpastan kirpigin.
Qaldy artta qan tógis,
Qıyndyq keshý de.
Biraq ta sum soǵys,
Árkimniń esinde.
Otty jyl bederi,
Eskirtkish - qulpytas.
Soǵystyń zardabyn,
Eshkimde umytpas.
Jas urpaq tilegi:
Beıbit kún asqary.
Ashyq bop tursyn de
Álemniń aspany!
Júrgizýshi: Qurmetti Májıt ata bizdiń "Aıgólek" top búldirshinderiniń sizge qoıatyn suraqtary bar.
1. Májıt ata sizdiń nemereńiz bar ma? Aqan
2. Ata nemereńizge ertegi aıtasyz ba? Ulhan
3. Siz maıdanda bolǵanda qoryqqan joqsyz ba? Temirlan
4. Sizge kóp - kóp rahmet! Aınara
Júrgizýshi: Hor: Tárbıeshilerdiń oryndaýynda «Qarıalar azaıyp bara jatyr»
Hor: Búldirshinder áni sózi: Zakarıa Sısenǵalı
áni: Erlan Satbaev
Júrgizýshi: Aǵalar saptan shyqpasyn
Analar qabat shytpasyń
Baqytqa jetip bar adam,
Sábıler tynysh uıyqtasyń
búginge aman jetkender – dep qurmetti ardagerlerge sóz beriledi. Qurmetti ardagerler, qonaqtar bizdiń balabaqshanyń búldirshin - derine tilekterińizdi tyńdaıyq.
Júrgizýshi: Qurmetti ardagerler, qonaqtar, ata - ájeler 9 mamyr Jeńis kúnimen barshańyzdy quttyqtaı otyryp, Elimizge tynyshtyq, denińizge saýlyq tileımiz! Tarıhtaǵy árbir dańqty kúnder sekildi bul merekemizdiń ózindik syry jeterlik.
Egemendi elimizdiń tynyshtyǵyn jáne beıbitshiligin qorǵaý, bul ár azamattyń qasıetti boryshy ekendigi barshamyzǵa áıgili. Al Otandy qorǵaýshylar tek qana biliktiń kúshine súıenýshilerden ǵana bolmaı, aqyly men qaıraty, kúsh - jigeri men zerdesi birdeı myqty bolǵany - bul el qorǵaýshy erlerge ejelden qoıylyp kele jatqan talap. Bizdiń atalarymyz bizdiń baqytty bolashaǵymyz úshin qasyq qandary qalǵansha shaıqasyp, beıbit ómirimizdiń aıaq basqanyna 70 jyl toldy. Qurmetti ardagerler barlyǵyńyzdy merekelerińizben quttyqtaı otyryp sizderdiń nazarlaryńyzǵa «Erligiń urpaqtar esinde!» atty erteńgiligimizdi usynamyz.
«Án uran» aıtylady
Saltanatty keshimizdiń qurmetti qonaqtaryn quttyqtaý úshin sóz, balabaqshamyzdyń meńgerýshisine beriledi.
Júrgizýshi: El qorǵaıtyn, er aǵalar -
Ardaǵymyz arymyz
Erler toıyn, uldar toıyn,
Jeńis toıyn toılaımyz!
Abdrahman: Kúniń kózi ashylyp
Kókke shýaq shashylyp
Qutty qonaq kelipti
Tórimizge eńiptti
Amandasý úlkenge
Tárbıeniń basyǵ oı
Salamatsyzdar ma qonaqtar!
Salamatsyzdar ma atalar!
Hor: «Týǵan jerdiń bóbegimiz» ortada «Aıgólek» tobynyń tárbıelenýshileri. «Aq kógershin»
Kelesi sóz kezegin Aýdandyq bilim berý bóliminiń basshysyna beriledi.
(Kelesi sóz kezegin osy "Balbóbek" balabaqshasynda meńgerýshi bolǵan kázirgi tańda Aýdandyq bilim berý bóliminiń ádistemelik kabınet meńgerýshisine beremiz)
Júrgizýshi: Sum soǵys qaıtyp bolmasyn,
Báısheshekter solmasyn
Elimiz beıbit kún keship,
Bir Alla ózi qoldasyn
Búldirshinderdiń sizderge arnaǵan sazdy sálemdemelerin qabyl alyńyzdar!
1. Aldıar, 2. Aıjan. 3. Aqan. 4. Serik. 5. Dilnaz. 6. Beıbarys
1. Aldıar Jeńis kúni
Qutty bolsyn jeńis kúni aǵaıyn
Kópten kútken uly kúnde jar salaıyn.
Ata - babam qan berisip shaıqasqan,
Ata - babam namys bermeı aıqasqan
Jeńis kúnin qarsalaıyq bárimiz.
Jeńis kúnin toılaıyq jas kárimiz.
Osyndaı bir beıbit ómir syılaǵan
Ardagerler, aǵalarǵa myń alǵys.
Qazaqtyń qos juldyzy qyzdary,
Qyz bolsa da namys bermeı qorǵady.
1941 - 1945 shi jyldary
Adamdar óz elderin qorǵady.
Al qazir beıbit ómir bastaldy.
El qorǵaý adamzat úshin basty paryz
Jer qorǵaý adamzat úshin talmas mindet.
Biz balalar beıbit ómir qalaımyz
Sondyqtanda beıbit bola alamyz.
M. Aıjan Sonaý jyly jer - kókti,
Soǵys bulty torlaǵan.
Sonda Mánshúk apamyz,
Jaýdan eldi qorǵaǵan
Aqan
Aıtamyz biz óleń ǵyp,
Aıtamyz biz jyr etip.
Álıa apaı erligi,
Umytylmas máńgilik.
Serik: Asyr salǵan talasyp,
Biz týǵan el - balasy.
Qandaı baıtaq - Otanym,
Jan - jaǵyna qarashy.
Dılnaz
Otanym - keń kósilgen,
Tósinde yrys ósirgen.
Qaptaǵan shal, alyp dán,
Bári meniń nesibem.
Beıbarys
Jeńis, jeńis estiledi jalyndy,
Jeńis, jeńis qońyraýlar qaǵyldy.
Kún paraqtar qyp - qyzyl bop ashyldy.
Jeńis kelgen toǵyzynshy mamyrdy.
Júrgizýshi: Balaqaımyn búgin men Kip-kishkentaı balamyn. Erteń mende óskende, El qorǵaýǵa baramyn deı otyryp «Erkem - aı» kishi top búldirshinderin ortaǵa qoshemetpen shaqyramyz. Án: «Otan» Án: «El qorǵaýǵa ázirmiz!» Júrgizýshi: Bı: Djentlmen uldar «Aıgólek» toby
Júrgizýshi:
Elimizde jerimizde,
Búgin úlken mereke.
Bolashaqtyń tynyshtyqtyń,
Qorǵaıdy jas ulandar búginde.
Kelesi kezekte búldirshinder taqpaqtary:
6 qyz: Arýjan, Qaraqat, Aınel, Dıana, Merjan, Meırambek
Arýjan: Dombyrada saýsaqtary jaraly,
Jeńis, jeńis atam ánge salady.
Sharshaǵanda ańsaǵanda jas shaǵym,
Jeńis degen sózden lázzat alady.
Qaraqat: Jeńis keldi án bolyp
Keldi aýylǵa sán kórik
jeńis keldi alaqaı,
Umytylmas máńgilik
Aınel:
Otan úshin janymyzdy beremiz,
Otan úshin barlyǵyna kónemiz.
Otanyń da, ananyń da aldynda,
Osy ómirde paryzdy ótep ketemiz.
Dıana: Sarqylmaıtyn qýatym,
Tiregimsiń sen Otan
Máńgi soǵyp turatyn, Júregimsiń sen
Otan
Meırambek:
Týǵan jerde tolamyz,
Erteń jigit bolamyz.
Otan ortaq úıimiz,
Kóńildi án men kúıimiz
Merjan:
Ardagerler, uzaq ómir súrińdershi
Aramyzda ardaq bolyp júrińdershi!
Qurmetteıik jeńisti mamyrdaǵy,
Baqyttan rahattanyp kúlińdershi!
Júrgizýshi: Kóz toıǵysyz qazaǵymnyń jeri bar
Ný orman, taýy, ózeni, kóli bar
Qazaǵymnyń jerin, elin qorǵaıtyn
Jas jetkinshek, ulany bar, eri bar dep bı "Erkem - aı" tobynyń búldirshinderiniń "Qazaq " bıi.
Júrgizýshi: Ata salty ardaqty,
Árbir sózi salmaqty.
Sol sózderdi uqpasań,
Tistersiń bir kún barmaqty - demekshi, bizdiń bilgenimizden bilmegenimiz, úırengenimizden úırenerimiz kóp dep kelesi kezekti kóriniske beremiz.
Júrgizýshi: Júremiz dańqty joldarmen,
Qyrańdar birge samǵaǵan.
Ázirge tıtteı bolǵanmen
Erteńgi el qorǵany - men bolam!
Án: "Soldat bolam men erteń"
Júrgizýshi: "Jeńis" degen - jaqsylyqtyń syńary,
Jiger menen qushtarlyqtyń quraly,
Kúreskerdiń armany men urany
Qýanysh pen merekeniń bulaǵy
Kórkem sóz: Jas urpaq tilegi
Árkimniń esinde,
Surapyl sol jyldar
Jetimdi, jesirdi,
Sharpyǵan sonda yzǵar.
Kún týyp uly elge,
Umytty kúlkini.
Kúzette turdy erler,
Qaqpastan kirpigin.
Qaldy artta qan tógis,
Qıyndyq keshý de.
Biraq ta sum soǵys,
Árkimniń esinde.
Otty jyl bederi,
Eskirtkish - qulpytas.
Soǵystyń zardabyn,
Eshkimde umytpas.
Jas urpaq tilegi:
Beıbit kún asqary.
Ashyq bop tursyn de
Álemniń aspany!
Júrgizýshi: Qurmetti Májıt ata bizdiń "Aıgólek" top búldirshinderiniń sizge qoıatyn suraqtary bar.
1. Májıt ata sizdiń nemereńiz bar ma? Aqan
2. Ata nemereńizge ertegi aıtasyz ba? Ulhan
3. Siz maıdanda bolǵanda qoryqqan joqsyz ba? Temirlan
4. Sizge kóp - kóp rahmet! Aınara
Júrgizýshi: Hor: Tárbıeshilerdiń oryndaýynda «Qarıalar azaıyp bara jatyr»
Hor: Búldirshinder áni sózi: Zakarıa Sısenǵalı
áni: Erlan Satbaev
Júrgizýshi: Aǵalar saptan shyqpasyn
Analar qabat shytpasyń
Baqytqa jetip bar adam,
Sábıler tynysh uıyqtasyń
búginge aman jetkender – dep qurmetti ardagerlerge sóz beriledi. Qurmetti ardagerler, qonaqtar bizdiń balabaqshanyń búldirshin - derine tilekterińizdi tyńdaıyq.
You Might Also Like
