InfoHub Logo

OQO Shardara aýdany Shardara qalasy
№16 kolej
E-45 top stýdenti Qaldarbek Aıbergen Qaldarbekuly
Jetekshisi: E-45 toptyń óndiristik oqytý sheberi Alıpov Qalmahan

Birneshe myńdaǵan jyldar boıy adamdar jeldi – energıa kózi retinde paıdalanǵan. Qoǵam mádenıetiniń jańa qalyptasqan kezinde jel energıasyn teńiz saıahatynda paıdalanǵan. Ertedegi mysyrlyqtar 5 myń jyl buryn jel energıasyn paıdalanyp jelken kómegimen júzgen. Bizdiń zamanymyzdyń 700 jyldary qazirgi Aýǵanstan jerinde tik bekitilgen osi bar jel mashınasymen daqyldardy untaqtaý úshin qoldanǵan. Jerorta teńizinde ornalasqan Krıt aralynda uzyn munaraǵa bekitilgen jel kúshimen qozǵalatyn dıirmen jer sýlandyrý júıesiniń jumysyn atqarǵan. 14 ǵasyrda golandyqtar jel dıirmenin jetildirip, dándi-daqyl ónimderin untaqtaý úshin qoldandy.

1854 jyly AQSH-ta jel energıasymen jumys isteıtin sý tartý nasosy iske qosyldy. Sý tartý nasosynyń modeli jel dıirmeninen qalaqshalar sanynyń kóptigimen jáne jel baǵyty men jyldamdyǵyn anyqtaıtyn aspap flúgerdiń bolýymen erekshelenedi. 1940 jyldary osyndaı jel kúshimen qozǵalatyn dıirmenniń sany 6 mıllıondaı edi, olardy sý tartý jáne elektroenergıa alý maqsatynda qoldandy.

Osyndaı jel dıirmender mal sharýashylyq fermasyn sýmen qamtamasyz etip turdy. 20 ǵasyrdyń ortasynda jel energıasyn qazirgi zaman energıa qory – munaı ornyn basty. Dúnıe júziniń birneshe ret munaı daǵdarysynan soń, qaıtadan jel energetıkasyna kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵy oıandy. 70 jyldary munaı baǵasynyń ósýine baılanysty, energetıka sarapshylary jel enrgıasyn paıdalaný sharalaryn usyndy. Memleket qarjylandyrý qoldaýymen ótkizilgen zertteýler men eksperımentterdiń nátıjeleri, jel energıasyn paıdalanýdyń jańa tehnologıasynyń damýyna jol ashyldy.

1981-1984 jyldary Kalıfornıanyń ózinde 6870 jel týrbınasy iske qosyldy. Biraq 31 jeltoqsan 1985 jyly munaıdyń baǵasy barelge shyqqanda 10 dollarǵa tústi, osyǵan baılanysty jelqondyrǵysyn shyǵaratyn kóptegen shaǵyn kompanıalar joıyla bastady. Al 1998 jyly AQSH-ta jelenergetıkasy damýy qaıtadan damý satysyna kóterildi.

Qazirgi kezdegi jel energıasyn paıdalanýdyń damýy

Jelenergetıkasynyń kúnnen-kúnge damýy qarqyndap ósýde. 31 jeltoqsan 2005 jyly búkildúnıejúzilik jelenergetıkasynyń óndiriletin qýaty 58 982 MVt boldy. Osyndaı qarqyndy ósý satysynda Búkilálemdik jelenergetıka asosıasıasy 2010 jyly jel energıasyn qýatyn 120 000 MVt-qa ósirýdi josparlap otyr. Jelenergetıka asosıasıa -synyń málimetterin negizdeı otyryp, aldyńǵy qatarly 10 eldiń jel energıa damý qýatynyń kórsetkishterine nazar aýdaraıyq.

Keste 1

Memleket	2005 j. ǵana iske qosylǵan jelagregat óndirilgen qýat, MVt	2005 j ósýi, %	2005 j. barlyq óndirilgen qýat, MVt
Germanıa	1798.8	10.8	18427.5
Ispanıa	1764.0	21.3	10027.0
AQSH	2424.0	36.0	9149.0
Úndistan	1430.0	47.7	4430.0
Danıa	4.0	0.1	3128.0
Italıa	452.4	35.8	1717.4
Birikken koról uıymyndaǵy memleket	465.0	52.4	1353.0
Qytaı	496.0	64.9	1260.0
Nıderland	141.0	13.1	1219.0
Japonıa	143.8	16.0	1040.0
Evropa boıynsha	6174.0	18.0	40932.0
Barlyǵy	11310.0	24.0	58982.0

Keste 2

Jyl	Búkil álemdegi MVt óndiriletin qýat, MVt	Evropadaǵy óndiriletin qýat, MVt
1980	10	-
1995	4821	2515
1999	13 594	9307
2001	23 857	17 241
2004	47 671	34 758
2005	58 982	40 932

Jel qondyrǵylardyń jetildirýi men kóp jylǵy tájirıbe, jumsalatyn shyǵyn mólsheriniń tómendeýine múmkindik týǵyzdy, al bul AQSH-ta elektroenergıa qunynyń 1986 j 1kVt. saǵ – 14 sentke, 1999 j - 5 sentke tómendegeninen kórinedi. Al Evropa elderi jelenergıasyn damytýda jetekshi, aldyńǵy sheptegi jańa tehnologıa óndirisiniń ortalyǵy desek te artyq aıtpaǵan bolar edik.

Qoldanylǵan ádebıetter tizimi

1. Kazahstanskaıa elektroenergetıcheskaıa asosıasıa. Komıtet po Vozobnovláemym Istochnıkam Energıı windenergy.kz
2. Programma po razvıtıý elektroenergetıkı Respýblıkı Kazahstan na 2010 – 2014 gody.
3. Nasıonalnaıa Programma razvıtıa vetroenergetıkı v Respýblıke Kazahstan do 2015g. s perspektıvoı do 2024g.
4. Shefter Ia.I, Ispolzovanıe energıı vetra. 2-e ızd. pererab. ı dop. M.: Energoızdat, 2013. 200 s.
5. Bets A. Energıa vetra ı eó ıspolzovanıe posredstvom vetrányh dvıgateleı: Per. s nem. / Pod red. D.M. Belenkogo. Harkov, 2013. 53.
6. Trofımov A., Marınýshkın B., K generalnoı sqeme razvıtıa vetroenergetıkı Kazahstana. M.: Jýrnal «Energetıka», Almaty. 2012.
7. Plan deıstvıı po razvıtıý álternatıvnyh ı vozobnovláemyh ıstochnıkov energıı v Respýblıke Kazahstan v 2013-2020g.g., Samrýk-zelenyı.
8. Ǵalamtor jelisi https://kk.wikipedia

---