InfoHub Logo

Sanany tumys bılegen zamanda adam balasynyń rýhanı qalyptasý prosesinde kórkem ádebıettiń alatyn orny jaıly oı qoǵamdy da, qoǵamdy bıleýshi qaıratkerlerdi de eleńdetken emes. Qazaq halqynyń tarıhynda da, biregeı handar tusynda bolmasa, ulttyń ult ekenin dáleldeıtin týma talanttardyń qadir-qasıeti birden baǵalanyp, óz deńgeıinde qurmettelgen kezi joq.

Shyǵarmalary týǵan halqymen, ananyń tilimen birge jasaıtyn, jaratylys atty uly kúsh tabıǵı talant qudiretin bergen óner ıeleri ádette eleýsiz, qaq-soqtan, qoǵamdaǵy toptar men taptardyń tartys-tiresinen oqshaý júredi, ne shyǵarmasyn, ne ózin kóldeneń tartyp, kóldeneń turmaǵandy kózine ilmeıtin shabýyldaǵan jurttyń nazaryna ilinip qalýdy, kúndik bedel jınap, arzan dabyr men ataq-abyroı alýdy ar sanaıdy.

Osyndaı tústa ulttyń rýhanı, mádenı ómirbaıanynda shyǵarmashylyǵy túkke turmaıtyn kók ezý bireýler shen-shekpenge oranyp alady, belsendi, beldi sýretker bolyp shyǵa keledi. Munyń bári qoǵamdy bıleýshiler óresiniń adamzattyń sanasy men mádenı deńgeıi ósip jetilgen búgingi shynaıy óner bıigine kóterile almaı, alǵashqy qoǵamdyq qurylys zamanynyń dúnıetanymy dárejesinde bola tura, ulttyq tulǵalar taǵdyryn óz shamalarymen sheshýinen. Qaı kezeńde bolmasyn, «halyq jaqsy kóredi», «halyqtyń súıikti jazýshysy» degen tirkester jıi aıtylǵanmen, qoǵamdaǵy óresiz basshylyq báribir óz mórin tek ózinshe basatynyna kýá bolyp kelemiz.

Sherhan Murtazaevtyń jazýshylyq taǵdyry soqpaǵyna kóz júgirtsem, men osyndaı tujyrym-oılarǵa tirelemin.

Umytpasam, 1982-jyl ǵoı deımin, birde «Qazaq ádebıeti» gazetiniń redaksıasyna óleńder apardym da, Sherhan aǵamyzǵa sálem bereıin dep (ol kezde redaktor sol kisi bolatyn) bas redaktordyń bólmesine keldim. Aldyndaǵy bir kitaptyq qoljazbaǵa qarap, oılanyp otyr eken. Kóńil-kúıi onsha emes kórindi. Ánsheıinde de jarqyldap, jeke basynyń jetistigine jelpinbeıtin kisi ekenin bilemin. Meniń suraýly júzime kózi tústi.

— «Qyzyl Jebeniń» úshinshi kitaby «Juldyz kópirdi» bitirip, «Juldyz» jýrnalyna berip em — baspaı, keri qaıtaryp berdi. Jazýshylar odaǵynyń birinshi hatshysy Oljas Súleımenovke sekretarıatta talqylatyńyz, úkimet pen partıaǵa til tıetin jeri joq desem, «orysshaǵa jolma-jol aýdarma jasap ákelińiz, áıtpese qazaqsha oqı almaımyn» deıdi. Tutas romandy qapelimde orysshaǵa qalaı aýdaram... — dep Sherhan aǵamyz syr shertkendeı boldy. Jazatyn adam úshin jazǵanyn shyǵara almaýdan ótken qasiret-kúıinish joq ekenin ózim de jaqsy túsinip qalǵan kezim bolatyn. Dál sonyń aldynda «Qazaq ádebıeti», «Qazaqstan áıelderi», «Lenınshil jas» basylymdarynda baıqaýsyzda ǵaıyptan taıyp jarıalanyp ketken meniń toptama óleńderim Qazaqstan Kompartıasynyń Ortalyq komıtetinde edáýir sóz bolyp, «Jazýshy» baspasynan shyqqaly jatqan «Suhbat» atty jınaǵymdy bas redaktor Eset aǵamyzdan bastap, qatardaǵy redaktorlar Ulyqbek pen Iranbekke deıin lýpamen qarap, Ǵabıt Músirepovtyń alǵysózine, Ábdildá aǵamyzdyń kitabymdy talqylaýǵa arnalǵan redaksıalyq keńeste meniń óleńderimdi qorǵap sóılegen sózine eshqaısysy qulaq aspaı, qurdymǵa qulaǵaly turǵandaı kúıde júrgen kezim edi. Mundaıda Marına Svetaeva aıtqandaı «ózińe, óz tvorchestvońa degen «tákabbar senimiń senimsiz tuńǵıyqqa batyp», jazatyn adam birjola tunshyǵyp tynardaı qaýipti kóńil kúıin keshedi.

— Aǵa, «Juldyz kópirdi» men basaıyn... «Pıonerge», — dedim. Sol sátte aǵamyzdyń túńilgen kóńiline bir sáýle sebýge tyrysyp aıtýyn aıtyp qalsam da, qazaq balalarynyń kólemi ıneliktiń qanatyndaı jýrnalyn bul kisi mensine qoımaıdy ǵoı degen kóńilimdegi kúdikti oıdy kózim ańǵartsa kerek:

— Rahmet, aınalaıyn... Jýrnalyńnyń jalǵyz betine bassań da, rızamyn. Tek... saǵan da ruhsat ete qoımas, — dep Sherhan aǵamyz tómen qarady. Birer kúnnen keıin «Juldyz kópirdiń» bizdiń jýrnal kólemine laıyqtalǵan 10-15 betin alyp, Ortalyq komıtettiń baspasóz bólimin basqaryp otyrǵan Ábdesh Sársenuly Qalmyrzaevqa bardym. Jýrnalǵa basqym keletinin, basylymnyń ár sanyndaǵy shaǵyn habarǵa degen oı elekterinen ótkizip otyratyn senzýraǵa eskertýin ótindim. Ol kisi kóz júgirtip oqydy da:

— Saıasatqa jat eshteńesi joq sekildi ǵoı «Juldyz» qorqatyndaı, — dedi. — Jýrnalyńyzǵa basa berińiz.

«Qyzyl jebe» romany jazylyp jatqanda, alǵashqy shaǵyn úzindileri gazet betterinen kóringen jyldary «Murtazaev halyq jaýyn dáriptep jatyr» dep biraz jazýshy aǵaıyndarymyzdyń alaókpe bolyp júgirip, Ortalyq komıtetke aryzdan jańbyr jaýǵyzyp, minbe tıse, «Qyzyl jebeniń» bas keıipkerin de, avtoryn da qazaq ataýlynyń qas dushpany dep dáleldemek bolǵandary bizdiń jadymyzda shejiredeı jattalyp qalypty...

Qazaqtyń kórnekti jazýshysy Sherhan Murtazaevtyń «Lenınshil jasta» redaktor bolǵan jyldarynda Jumeken, Ábishterden bastap, bul kúnde ádebıetimizdiń bir-bir belgili qalamgeri atanyp júrgen aqyn-jazýshylar tobyn tárbıelegenin, «Jalyn» jýrnalyna, «Juldyzǵa», «Qazaq ádebıeti» gazetine bas redaktor bolyp qyzmet atqarǵan kezderde de tek talanttardyń shyǵarmalaryn basýǵa, solarǵa qol ushyn berýge tyrysqanyn, ol kisi bul kúnderi basqaryp otyrǵan qazirgi «Egemendi Qazaqstan» gazetiniń de halyq arasynda bedeldi basylymǵa aınalyp otyrǵanyn osy tańda árkim óz álinshe aıtyp jatqanmen, qazaqtyń ádebı synynda Murtazaev-jazýshynyń orny óz deńgeıinde, óz máninde aıtylǵan joq.

Ár jazýshy ádebıetke ártúrli jolmen, ár túrli deńgeıde keledi. Ádebıetke Sherhan-jazýshy jalǵyz óleńimen nemese alǵashqy shaǵyn áńgimesimen jaryq juldyzdaı jarqyldap kelgen joq. Mysaly, Ábish Kekilbaev jıyrma úsh jasynda jazǵan «Shyńyraýymen» qazaq prozasyna erekshe qubylys bolyp kelse, buǵan deıin «Sosıalısik Qazaqstan», «Lenınshil jas» gazetterindegi ocherk, maqalalary arqyly aty elge jaqsy tanys Sherhan «Belgisiz soldattyń balasy» povesi, «Qyz ben bota» atty áńgimesimen eleýsiz ǵana eptep basyp ádebı prozaǵa keldi deýge bolady. Másele jazýshynyń qaı shyǵarmany qaı jasta jazǵanynda emes. Tarıh urpaqtary jazýshynyń jasyn talǵamaıdy, shyǵarmasyn tańdaıdy. Tańdaıyna tatysa ǵana, tamsana lázzát alady. Lázzát ala otyryp, óziniń rýhanı deńgeıin ósirip, dúnıe tanym kákjıegin keńeıtedi.

Sherhan Murtazaevty jazýshy retinde tanytqan «Qyryq birinshi jylǵy kelinshek» áńgimesi men «Myltyqsyz maıdan» povesi. Jazýshy o bastan túımedeı oıdan túıedeı roman jazýǵa boı uryp, kópirme sózdiń kóbigimen oqyrmanyn qorektendirýge joq. Kerisinshe, jınaqy sóılem, syrbaz sózben sýret salady. Ómir sýretteri edi olar.

Jazýshy men onyń jyldastary júrip ótken soqpaqtarǵa túsken bizdiń urpaq ta ol sýretterge qanyq edi. Ákesi maıdanda, jas ananyń jubaýrap ótken ómirine ózegi órtene kýá bolǵan jasóspirimniń kúrsinisin jasyrǵan jamaý kóńili bizdiń qaısymyzǵa tanys emes?!

Sherhan-jazýshynyń alǵashqy áńgime, povesterindegi eń basty erekshelikter: adam balasynyń jan kúızelisin, yza men kekten tyǵyryqqa tireler sharasyz kúıin asa sheber sýretteýi; qazaqy minez-qulyq pen tabıǵat kórinisteriniń adam janymen astasyp qaz-qalpynda sózben beınelenýi. Myna bir sýretke kóz salyńyzshy:

«Jol qatqaq. Shynynyń synyǵyndaı qabyrshaq muz kezdesedi. Naýryz bolsa da, áli yzǵar bar. Taıaýda ǵana altyn kúrek jel soǵyp, qalǵan-qutqan úrindi qardy sypyryp-sıyryp áketip, saı-saıda gúrildep qyzyl sý júrgen. Endi sý tartylyp, kók qyltıady. Báısheshek jumyrtqany jaryp shyqqan balapanǵa usap, jerdiń qabyrshaqtanǵan topyraǵyn tesip shyǵyp, shoq-shoq bolyp tur».

Sherhan-jazýshy bul shyǵarmalarynda fılosofıalyq tujyrymdar jasamaıdy nemese unamsyz qulyqtylardy shymshylap ázil-ospaqtyń astyna almaıdy, keıipkerlerin kórkemsýret galereıasyndaǵy kórinisteı kóz aldyńnan tizbekteıdi.

Balasy Oraq týǵanda kindigin óz qolymen kómgen tabaldyryqqa kóz almaı qadalatyn paralıch soqqan Araı kempir, myltyǵynyń aýzyn tómen jiberip, aq esektiń ústinde shalǵy murty salbyrap áldeqandaı bolyp shirengen Badyraqkóz, erini pisken shıedeı albyraǵan Totıa kelinshek, kórgen qorlyǵyn ishine túıip, jas bolsa da, jasamystaı kúı keshetin Barysqan bala, ógiz arbamen ketip bara jatqan atasynyń sońynan áldebir sumdyqty aldyn-ala júregimen sezgendeı, qulazyǵan júzben qarap kúrk-kúrk jótelip turǵan kishkentaı Súleımen, plotınanyń kiltin óz betinshe ashyp, armanyna jetip qulaǵan qıqar shal Buzaýbaq, qudaı bergen boıy 2 metrdeı bolsa da, suraý belgisindeı eńkeıgen Atalyq aqsaqal...

Osylardyń árqaısysy Myńbulaq mańyndaǵy Aqsaı aýylynda ǵana emes, qazaq dalasynyń túkpir-túkpirindegi irili-usaqty aýyldardyń bárinde de bolǵan, bárimizdiń sol jyldardaǵy kónekóz tanystarymyz. Ádebıettegi synshylar aıtatyn tıptik keıipkerler degen osylar bolar dep oılaımyn.

Qyrǵyz aýylyndaǵy qoldary sıdıǵan Nuraly shal qushaǵyna qysqanda, ákesi maıdanǵa ketkeli erkek ataýlydan mundaı meıirim kórmegen bala Barysqannyń myna bir kúıi balalyǵy soǵys otyna sharpylǵan urpaqtyń qaısysynyń basynan ótpedi...

«Bul únsiz tunshyqqan jylaýda tolyp jatqan shaǵym bar edi: ákeıdiń joqtyǵy, Qaıraqbaı qaraýyldyń sıyryn kolhozdyń jońyshqasyna tústi dep, sheshemdi bylapyt sózben balaǵattaǵany; qystyń uzaq, borandy túnderinde úrpek bas úsh bala Aıshanyń baýyryna tyǵylyp bir kórpeniń astynda borannyń ulyma daýysyn tyńdap qorqyp jatatynymyz: Jýanqul bastyqtyń jumyrtqany urlap jeıdi dep Aqjol deıtin kúshigimizdi atyp óltirgeni; tamyzdyń aısyz túninde Borandynyń elevatorynan qaıtyp kele jatqanda, esegi júırikter ozyp ketip, men eldiń eń sońynda jalǵyz qalyp, jol-jónekeı tereń-tereń saılardan ótkende úreıden tynysym tarylǵan kezde, Evgenevkanyń buzyq balalary jalǵyz ózimdi ortaǵa alyp sabaǵany; sonda meniń, júzin kórmesem de, syrtynan medeý tutyp júretin Medet degen baýyrymdy izdegenim — bári-bári myna shaldyń aldynda aqtarylǵan aryz edi. Únsiz, tilsiz aryz. Kári kókirek sonyń bárin aıtpaı-aq túsinip qoıdy. Meni baýyryna qysyp, kópke deıin egilip turyp alǵany da sondyqtan».

Sherhan-jazýshynyń «Bultsyz kúngi naızaǵaıy ma», «Myltyqsyz maıdany ma», «Tabylǵan teńizi me», joq, kózdiń jasyndaı móldiregen, keseniń túbindegi urttasań, juta bergiń keletin saýmal qymyzdaı dámdi «Internat nany», «41-jylǵy kelinshek», «Shekshek shyryldaıdy», «Aıyrbas», «Aqsaı men Kóksaı», «Boıtumar», «Sýsamyr» sekildi shaǵyn áńgimeleri me - Jaratylys atty uly sýretshiniń qyl qalamynan shyqqan Ómir dep atalatyn polotnonyń qan-sólimen, bulaq-sorymen julyp alynǵan qıyndysyndaı shynaıy.

Jazýshy tabıǵaty, Jaratylystyń basqa da tiri organızmi sekildi, ósedi, óshedi. Jazýshy sheberligi de qaıralǵan qylyshtaı shyńdalady. Ótpeıtin pyshaqtaı muqalyp, sarytap bolǵan jaılaýdaı órisi bir deńgeıden uzamaıtyn jazǵyshtar kóp.

Ylǵı ósý, bir kezeńnen ekinshi kezeńi bıik tartyp asyp túsip otyratyn jazýshy sırek. Sol sırekterdiń biri — Sherhan Murtazaev. Buǵan dálel — onyń qazaq prozasyndaǵy «Abaı joly», «Qan men ter», «Meniń atym Qoja», «Úrker», «Boran» shyǵarmalarymen qatar turatyn «Qyzyl Jebe» romany. Ol ádebıetimizdegi kesek dúnıe. Kesektigi — tańdap alǵan taqyrybynyń ótimdiliginde emes. «Ata dańqymen qyz ótedi, mata dańqymen bóz ótedi» qaǵıdasy óner tabıǵatyna júrmeıdi. Qazirgi jalpydaı bilimdi dáýirde ár kezeńde bolyp turatyn zárý núkteni basyp, jurttyń kóńilinen shyǵýǵa áýestenip alǵan jazýshylar bolady. Ádette olardyń kórkem shyǵarma degen dúnıeleri gazettik pýblısısıka nemese problemalyq ocherktiń o jaq bu jaǵynda bolsa da, kórkemdik talǵamyn kúndelikti kúıbeń tirlik kústendirgen oqyrman aýyrǵan jerine tıip ketkenniń bárin dári dep qabyldaıly.

Al «Qyzyl jebeniń» jóni bólek.

Samarqannyń saýdager sartyna eki qoı berip satyp alǵan sonaý Qoqan handyǵy tusyndaǵy kóne sheberler jasaǵan, bir kezde bulbul únindeı syńǵyrap ashylyp, syńǵyrap jabylatyn sandyqtyń qajalyp bitken súlderindeı qaljyraǵan tirliktiń opasyzdyǵyna bas ımeı, ádilet izdep dúnıeden ótken, bolmysynan batyr Rysquldyń kesek beınesi bul fánıde aldyn — ala perishte ne saqabalarynan habar bermeı kele qalsa, Qudaı taǵalanyń ózine de kózi túspeıtin, quryǵynyń arqasynda qudireti kúsheıgen Saımasaı bolystan Orta Qarash tusyndaǵy shókken nardaı qyrqada turyp jalǵyz oqpen shalqaıyp turyp kek alǵan tusta emes, Sholaq Shabdardyń ústinde otyryp kishkentaı Turarymen qoshtasqan sátte búkil ishki jan tynysymen, bar bolmys-bitimi ashylady. Áıteýir meniń qabyldaýym solaı.

— Turar, jigerim! — dedi daýsy dirildeńkirep. — Senen nesin jasyraıyn. Ketip baramyn. Jolym aýyr. Biraq qandaı bir kún týar, nendeı bir aýyrtpalyq bolar, esh zaman ákeńe kúmán keltirme. Men de bir adasqan janmyn. Kimderge qıanatym da boldy, al, aram bolǵan joqpyn. Ósersiń, aqyl kirer, sonda túsinersiń sorly ákeńniń qan jutyp, qahar keshkenin. Jeńesheńdi renjitpe. Túımetaıǵa qarap júr, qarǵam. Al, úıge bar. Qýǵyn kelip qalar».

Qaı zamanda da Rysquldaryn sandaltqan az halyqtyń taǵdyry da, bolashaq urpaqqa aıtar ulaǵaty da, ókinish ókisigi de osy bir asyǵys qoshtasqan, tamaǵyńa lyqsytyp ákelip bir túıinshekpen qylǵyndyra óksitetin qımas sáttegi úzik-úzik aıtylǵan osy bir syrda búkil romannyń ózegi jatqandaı kórinedi maǵan.

«Qyzyl jebeni» alǵash qolyma alǵanda, Sherhan aǵany adam retinde de, sýretker retinde de óz basym erekshe qadir tutqandyqtan bolsa kerek dep oılaımyn, qobaljyp, kúdik býyndyrǵan kóńilimdi bosata almaǵanym áli esimde. Muhtar Áýezovtyń álemdik muraǵa tatyr áıgili «Qarash-Qarashynan» keıin sol bir tus qalaı baıandalar eken degen qorqynysh edi meniń kóńilimdi býyndyrǵan.

Qazaq dalasynyń epopeıasy arqyly uly perzentter týatyn aıdaı sulý aqylgóı analary, eldik pen keńdiktiń kemeńgerindeı babalary, pasyqtary men pysyqtary, az kún atqa minse, aqyl-esinen adasyp, janyndaǵy jandaıshap jylmańdar men jylpostar qazǵan jylymǵa túsip aqyry quryp tynatyn atqaminerleri, kisi qyzyǵatyn qylyǵy, pysh-pyshy men bylyǵy mol qazaq degen halyq bar ekenin álemge tanytqan Muhtar Áýezovtiń búkil bir áńgimesine arqaý bolǵan Saımasaı bolystyń ajal sáti Murtazaev-jazýshynyń romanynda ómir boıy muqalmaı, ádiletsizdiktiń toǵyshar boıkúıezdigi men ojar ozbyrlyqtyń opasyzdyǵyn nysanaǵa alar Qyzyl jebe ǵumyrynyń ývertúrasy!

Kóp qyzylkózdiń «osy jerde bir súrinersiń bálem» — dep Murtazaevqa kijine dámetken tusy da osy bir kórinis edi. Joq, qyzylkózderdiń kómeıi Qarash jotasyna shamyrqanǵan dala qazaǵynyń yzaly kegine qaqalyp qaldy!

— Saımasaı! Men Rysqulmyn. Kókiregime zapyran sımaı ketti. Sonyń bir túıirin seniń keýdeńe túkirsem deımin. Sen kózinen sorasyn aǵyzǵan sorlylar úshin! Sen sólin sorǵan jarlylar úshin! Qyzyl jebeniń qany úshin!

Myltyq daýsy gúrs etkende, áýeli qoıý tútinnen túk kórinbedi. Dáriniń ıisi burq etti. Sálden soń shalqalaı qulaǵan bolystyń bir aıaǵy úzeńgiden shyqpaı, úrikken Qaldyqyzyldyń súıretkisinde úıdeı dene úlpek qardy sypyra, artynda qap-qara jolaq syzyq qaldyryp bara jatqanyn kórdi.

— Bútkil ómiriń, qara syzyq edi seniń, Saımasaı! — dedi Rysqul maıanyń tasasyndaǵy Sholaq Shabdarǵa asyǵa bettep bara jatyp».

Beý, dúnıe-aı deseıshi!.,. San myń qoldy aýzyna qaratqan dýaly sózdiń qasıetti minberindeı kúmis er-tirlikten juldyz taǵdyrly árkimniń qalaı, qashan aǵyp túserin bir Allanyń ózi biledi... Tek... álemdi jarqyratý úshin qarańǵylyqty ysyryp, ózin-ózi órtep jiberetin juldyzdaı taǵdyr ár adamǵa berilse ǵoı!

Men jazýshy Sherhan Murtazaevtyń «Qyzyl jebe», onyń úshinshi kitaby «Júldyz kópirge», bolmasa halqymyzdyń uly perzenti Turar Rysqulovtyń quıryqty juldyzdaı qysqa ǵumyrynyń sońǵy kezeńine arnalǵan, áli baspadan shyǵa qoımaǵan «Tamuq» kitabyna ádebı taldaý jasaýdan aýlaqpyn. Meniń aıtaıyn degenim — halqymyzdyń uly perzentterin shańǵa kómgen mylqaý Mezgildi, qarańǵy túnekti jarqyratqan Juldyzdaı ysyryp tastap, urpaqtarǵa tabystyrǵan jazýshynyń bul shyǵarmalary ádebıetimizdiń ómirbaıanyndaǵy jarqyn better ekeni.

Ulylyǵyńdy ólimińmen kórsetpeseń, kóńili tolmaıtyn eldiń zıaly urpaqtary Murtazaev-sýretkerdiń bul shyǵarmasynan talaı-talaı ǵylymı eńbekter jazar.

Sonaý alpysynshy jyldary aldymen jýrnalısik qarý-jaraǵyn saılap alyp baryp Ádebıet otaýynyń tabaldyryǵyn eleýsiz ǵana attaǵan Murtazaevtyń dramatýrgıaǵa kelýi qalǵyp-múlgı bastaǵan teatr dúnıesin dúr silkindirgen oqıǵa bolǵany ras.

Onyń «Stalınge hat», «Beseýdiń haty» dramalary ádette jyltyraǵan syldyrmaqtarynyń syldyryna arbalyp, aq sharbyǵa oralǵan Asparadaı býaldyr kórinetin Ómirdiń qan aralas shyndyǵynyń terisin tirideı sypyryp, kórermen kózine jas toltyrdy.

«Stalınge hatty» qatarynan úsh ret kórip, «Kazahstanskaıa pravda» gazetine maqala jazǵanym, gazettiń sol kezdegi redaktorynyń orynbasary Radıonov maqalamdy jibermeı, ekeýmizdiń biraz jerge barysqanymyz áli esimde.

Adam balasynyń tabıǵaty degen qyzyq-aý. Basqalardan ǵumyr boıy kórgen jaqsylyǵyn tez umytady da, renjigen, óziniń oılaǵany bolmaı ókpelegen sátteri jalbyrshaq qarynnyń bir qyrtysyna tyǵylyp, kisiniń ishinde jatyp alady. Joǵarydaǵy oqıǵany dál osy maqalaǵa qystyrmaı-aq qoıýǵa bolar edi. Biraq jurt bilsin dep ádeıi jazyp otyrmyn. Qazaqtyń sharana tóldi eldiń kózine túsirmeýge tyrysatyny tárizdi, biz ylǵı úbektep shyndyqty jasyryp-pysyryp júremiz. Al, bul, aqıqatyna úńilsek, — ómir, kerek deseńiz, bir halyqtyń, onyń azattyǵy men eldiginiń týyn kóterip júrgen azamatynyń taǵdyryna qatysty jáı.

Qashan da naǵyz sýretker óz qalamynan shyqqan dúnıeniń qaı-qaısysyn bolmasyn kólemine qaraı kókteı salmaıdy. İri-usaq dúnıeleriniń bárin sýretkershe órnekteıdi. Murtazaev-jazýshynyń qalamynan shyqqan qyrǵyz jazýshysy Shyńǵys Aıtmatovtyń «Borandy beket», «Janpıda» shyǵarmalarynyń qazaqsha aýdarmalaryn osy tusta elemeı ketýge bolmaıdy. Bizde, shynymyzdy aıtsaq, aýdarmaǵa kóńil bólinbeıdi. Kóńil bólinbeıtindikten, aýdarmalar óz deńgeıinde qazaqshalanbaıdy. Klasık jazýshylardyń shyǵarmalaryn árkim, shamasy jetetin-jetpeıtinine qaramaı, qazaq tiline aýdaryp jatady. Osyndaı ahýaldyń keselinen keremet aýdarylǵan dúnıeler eleýsiz, ataýsyz qalady. Al qazaqshaǵa aýdarý ústinde aýdarmashynyń kóp jáıdi úırenip ter tógetini, kórkem sóz ıgiligin baıyta túsetini, onyń sýretkerlik sheberligi tolysatyny aıdan anyq. Onyń ústine óz deńgeıindegi kórkem aýdarmanyń ádebıet qoryn tolyqtyrar baılyǵy mol.

Bul jolda shynaıy sýretkerdiń óner kıesiniń aldyndaǵy ar tazalyǵy basty rol atqarady. Aýdarmaǵa óziniń tól perzentindeı sezimmen qaraǵan Murtaza-aýdarmashynyń keıde avtordyń ózinen asyp túsip otyratyn, qazaqsha jazylǵan kórkem shyǵarmadaı oqylatyn «Borandy beketi» men «Janpıdasy» Shyńǵys aǵamyzdy onsyz da jaqsy kóretin qazaq oqyrmanyn «Aıtmatov qazaqsha da myqty eken-aý» degen rızashylyq, yqylasqa bóleıdi.

Myqty jazýshylar ádette aýdarmamen aınalysýǵa ýaqytyn da, qýatyn da qımaıdy. Bul zańdy kóńil-kúı: sezimi men kúshin, mezgilin bireýdiń shyǵarmasyna bergenshe, óz dúnıesin jazýdy oılaıdy.

Sherhan-jazýshy óz shyǵarmalaryn jaza júrip, jarty qýatyn Shyńǵys týyndylaryn aýdarýǵa qıdy.

Kóbimiz zaman keńigen saıyn óz qara basymyzdyń qamy men qamytynan asa almaı júrgende, aýdarma salasynda osynsha eńbek etýge tek ádebıettiń úlken bıigin oılaı alatyndardyń ǵana táýekeli jetedi.

Ýaqyt kezeńderiniń kúndik uranyn aıqaılasyp ómir súrýge bizdiń kóbimizdiń etimiz úırenip bara jatqandaı: kúni keshe olaı sóılegender búgin bylaı sóılep, tapa-tal túste jaǵańdy ustatyp tańdandyrady. Kúni keshe bireýlerdiń soıylyn soǵyp, soǵym jep júrgender búgin tútindi aýyldyń tusynan saıraıdy.

Barlyq kezeńde, bar patshanyń tusynda, jalpańdamas, jylmańdamas bir jol bar. Ol — aqıqat joly, shyndyq soqpaǵy. Shyndyq soqpaǵynyń shytyrmany kóp: jan-jaǵynan antalaǵan arqar múıiz jalańtós jalańash quzdar, tikeni men butaǵyn ajyratyp bolmas qaraǵan tektes ósimdikter, onyń ara-arasynda buqpantaılaǵan, bir qaýipti keremetter...

Sherhan Murtazaev dańǵyl jolmen dabyrly da dúbirli tirlikke bas qoıyp, qamsyz ǵumyr kesher múmkindiginiń bárin Qyzyl jebedeı dir-dir etken shyndyq soqpaǵynyń qaterli saparyna aıyrbastap, bir sát te syr bermeı jel ótindegi quzar shyńǵa týra kele jatyr. Bireýler bul soqpaqpen júrýin júrse de, o bastaǵy bolmys-qasıetin shapynynyń óńin aınaldyrǵandaı ońdyryp, shyndyǵynyń qadirin qapelimde joǵaltyp alady.

Sýretker retinde de, Azamat retinde de adaldyq, baýyrmaldyq, jyǵylyp jatqanǵa janashyrlyq sekildi o bastaǵy adamı qasıetterinen tanbaı, tasyp tasqyndamaı nemese sarqylyp sýalmaı, óz-ózinen oqshaýlanbaı, Kóksaıdyń jolyndaǵy ishi qýystanyp, beti keýektengen kúrtikteı opyrylmaı, shyndyqtyń soqpaǵy taǵdyrlas bolmyspen kele jatqan Sherhan aǵamyz búgingi tańdaǵy ishi de, syrty da qyryq qubylyp jatqan zamanda meniń kózime sonaý ertede, qazaqty Qazaq atandyrǵan dáýirde týyp, qazirgi qazaqtarǵa úlgi eter tulǵa bop kórinedi.

Men bul maqalamdy qaryndastyq iltıpatpen aıaqtap, bylaı degim keledi:
Ómirdiń sátteri kóp jandy azaptar,
ónegem azdaý urpaqtarǵa maqtar.
Sonda da shúkir deımin qalǵanyna
dalamda qadaý-qadaý nar qazaqtar.
Mańaıǵa jýyqtatpaı jaı qarany,
tireksiz oty jasty qaırar áli.
Siz de bir — altyn qazyq. Ol qazyqqa
qanatty arǵymaqtar baılanady.
«Sherhannyń shákirtteri eken bildeı!» —
dep qarar el bizge dep, beker júrmeı,
dardaımyz ózimizshe, qadirimizdi
júrse de bireý bilip, ekeý bilmeı.
Týǵanda dalamyzǵa jańarar shaq,
Sizge syn, biz tútindep shala jansaq.
Eldiktiń Siz kótergen shańyraǵyna
arman ne bir ýyq bop qadala alsaq.
Bul qazaq san quzyrdan kúıik shekken,
qyryq rý qyrandardy jıyp shetten,
Sher-aǵa, Siz ǵanasyz bul qazaqta
jerlestik, júz dertinen bıik ketken.
Oıyńyz — el múddesi, daryn qamy,
Siz joqsyz daýryǵýǵa, dabyrǵa áli.
Sózi iri, isi maıda kóp myqtynyń
óńi — jas, qyryq qyrtys qaryndary.
Zamannyń keshseńiz de syn muzdaǵyn,
bir sátke buzbadyńyz shyndyq zańyn.
Perishte bolsam bir sát keýdeńizge,
taǵar em kóktiń jaqut juldyzdaryn.
Shyǵady únim erek nege meniń?
Kezenip jaýǵa Qyzyl jebelerin,
armanda ketken uly babalardyń
juldyzdy kópirimen keledi elim.
Arshyǵan shól dalanyń san bulaǵyn
ulyna el arnar nárin bar muranyń,
qazaqtyń ár aýyly otyr búgin
Sizge dep qalǵan bir-bir arǵymaǵyn.
Mingizer qyzǵa jorǵa, balaǵa — taı,
atalar dástúriniń ǵalamaty-aı!
Men búgin aq tiledim: baqytyńmen —
halqyńmen jasa birge, nar aǵataı!

1992

---