InfoHub Logo

Túrkıaǵa barý kópten bergi armanym edi. Aqyry ótken jylǵy jeltoqsan aıynda sonyń sáti túsip, bir top qazaqstandyq jastardy bastap, týysqan túrik halqynyń eline baryp qaıttym.

Túrkıa men Qazaqstan respýblıkalarynyń arasynda júrek jylytarlyq qarym-qatynas, baılanystar bolǵan emes, ár jyldary biren-saran oqymystylardyń az kúnge baryp ketkeni bolmasa, aýyz toltyryp aıtarlyqtaı, jaqyndyqty ulastyrar, ushtastyrar jol-saparlardyń retin keltirý áli de qıyndaý.

Almatynyń ár túrli joǵarǵy oqý oryndarynda shet elderde turatyn birsypyra qazaq balalary oqıdy. Olardyń birqatary maǵan kelip, áńgimelesip turatyn jáne «apaı, sizdiń óleń-jyrlaryńyzdy shet jerlerdegi qazaqtar izdep oqıdy», — deıtinderin estıtinmin.

Túrkıaǵa júrer aldynda astanamyzdaǵy shet elderdegi otandastarymyzben baılanys jasaý maqsatymen qurylǵan «Qazaqstan» qoǵamyna (buryn «Otan» dep atalyp keldi) telefon shalyp, tipti ózim aıaqtaı baryp, Túrkıadaǵy eldesterimizge meniń keletinim jaıly habar berińizder — Túrkıanyń bas-aıaǵynda júrgen qazaqtardyń eń bolmasa birsypyrasy qulaqtansyn degen pikirdi aıtyp edim, ondaǵy joldastar ózim onsyz da biletin keıbireýlerdiń aty-jónin aıtyp, telefondaryn berýden asa almady. Ózimizdiń salbókseligimizdi áıteýir bir jerde bolmasa, ekinshi jerde kórsetip alyp júremiz ǵoı. Bul qoǵamdaǵy arnaıy jalaqy alyp otyrǵan qyzmetkerlerden sorpa sýymaıtynyn bilgesin, joǵaryda aıtqan stýdentterdiń birinen Stambýldaǵy aǵaıyndarǵa telefon soǵýdy ótinish ettim.

Sóıtip, Máskeýdiń Sheremetevo — 2 degen halyqaralyq áýe alańynan kóterilip, eki saǵat elý mınýt ótkende Túrkıanyń astanasy Ankaraǵa kelip qondyq. Aspanda kúzdiń ala-qula bulttary ketip barady. Jýyrda ǵana jańbyr jaýyp ótkenge uqsaıdy — ár jerde oıdym-oıdym jyltyraǵan qaq jatyr.

Janymdaǵy qyz-jigitter - qalada týyp-ósken, qazaqshalary tili jańa ǵana shyqqan sábıdeı byldyrlaǵan, kıim kıis, minez-qulyqtary fransýzdyń qyz-jigitterin baıaǵyda jolda qaldyrǵan baýyrlarym. Menimen qazaqsha sóılesip, qazaqsha emeýrinińdi kózińnen uǵatyn sýretshi inimiz Bekseıit Túlkiuly Ankara áýe jaıynda:

— Apaı, myna áýe jaıdaǵy qyzmetker túrik qyzdary «Sizderdiń qyzdaryńyzdyń tamaǵy men qoldary qara da, beti aq bolý sebebi ne?» — dep tańdanady, túrik tilin túsinýge bolady eken, — dep janyma keldi. Áýe jaıdaǵy jolaýshylar otyratyn zalda bastaryna aq jibek jaýlyq salǵan jap-jas kelinshekter kádimgi qazaq aýylynyń qyz-kelinshekterinen aýmaıdy. Shetterinen ımanjúzdi, artyq et-maısyz, qypsha bel áıel-qyzdardy, kóbisi murt qoıǵan, qaratory jigitterdi kórip, Jambyl oblysynyń bir aýdanyna kelgendeı áserde turdyq.

Keshikpeı Ankara — Stambýl baǵytymen ushatyn samoletke otyryp, bir saǵatqa jetpeı ejelgi túrik jurtynyń rýhanı astanasy Stambýlǵa da jettik-aý! Bul jerdiń ýaqyty Máskeýmen salystyrǵanda bir saǵat keıin eken, biz Stambýlǵa saǵat tús qaıtarǵy 17.00-de tústik. Al bul — Máskeýde 18-00 saǵat. Túrkıa jerindegi qazaqtar úshin dombyra qat degesin Almatynyń dúkenderin kezip júrip, ekeýin satyp alyp em, júkterdi alǵanda baryp esimizge tústi — samolette qalyp qoıypty. Máskeýden shyǵarda ózimizdiń bir balanyń qolyna ustatqam — túser jerde umytyp ketipti. Sodan samoletke keri baryp, áreń degende dombyralardy alyp, endi zattarymyzdy túgendeı berip edik, áýe jaıdyń áınek qabyrǵalarynyń syrtynda japyrlasyp, bizge qarap turǵan jigitter, qyz-kelinshekterdi kózimiz shaldy.

«Farıza apaı qaıda?» — dep jamyrasqan qazaqsha daýystar estiledi. Bóten elge kele jatyrmyz dep ekiudaı sezimmen alaburtqan meniń qasymdaǵy jastar, meni qorshap alyp, qushaqtaı qaýyshyp jatqan jıyrma-otyz qazaq jigitteri men qyzdaryn kórgende, kóńilderi kóterilip, júzderi jaınap sala bergen.

Bizdi kútip turǵan Túrik resmı ákimshiliginiń tilmashy Rásim degen túrik jigiti eken — ol jaıyna qaldy. Qazaq baýyrlar meni qoldan-qolǵa túsiretin emes.

— Al, apa, kettik! Bizdiń úıge baramyz — ózińizdi búkil qazaq ataýly kútip otyr, — dep Áshim Polat degen ádemishe qaratory qazaq jigiti qoltyqtaı jóneldi. Áýe jaıdyń syrtynda onshaqty jeńil mashına oqshaý tizilip tur — bári de bizdi kútken qazaq baýyrlarymyzdyń kólikteri bolyp shyqty. — Mynaý sambyrlaǵan murtty jigit — Zahır degen inińiz, anaý kózáınekti —Zeınel, qasyńyzdaǵy juqaltań aqsary jigit — Ázız, myna uzyn boıly murtty — bizdiń oqymysty azamatymyz Islam, sizdiń keletinińizdi barshamyzǵa habarlaǵan osy jigit.

Qonaq úıge jaıǵasyp ornalasqannan keıin janyma 7-8 qyz-jigitti ertip Áshimniń úıine keldim. Kádimgi qalanyń bes qabatty úıiniń úsh qabatyn Áshimniń baýyrlary, óziniń semásy mekendeıdi eken. Ár qabatynda tórt bólmeli bir páter, ózi satyp alǵan jeke menshigi.

Áshimniń qonaq bólmesi edáýir keń eken, biraq juma kúni meshittegi namazǵa jınalǵan halyqtaı syǵylysqan adam, ıne shansharǵa jer joq. Ylǵı er-azamattar. Qyz-kelinshekter basqa bólmede eken.

Kópten kútken baýyrlary kelgendeı yqylas kelbet-keıipterinen kóringen jurttyń nazary meniń lebizimde. Janymdaǵy tórt qyzdy basqa bólmege alyp ketti de, jigittermen birge men qaldym.

Bulardyń qazirgi turǵan jeri — Stambýl qalasynyń Zeıtinbýrno aýdany, biraq sol jerdegi úsh júzge jýyq qazaqtardyń bári 1970-jyldary Irannan, Aýǵanstannan kóship, osy Túrkıaǵa kelgender. Áshimniń jubaıy — Aısha, ınabatty, súıkimdi kelinshek, úsh balanyń anasy bolsa da, on bes jasar qyzdaı úlbirep tur. Tórkini Jambyl oblysynyń Moıynqum aýdanynda kerinedi. Áshimniń ózi Qyzylorda jaqtan. Bulardyń bári — Aýǵanstan topyraǵynda dúnıege kelgen urpaqtar.

Zeınel Ábdın de — sol aýǵan jerinde dúnıege kelgen jigit bolǵanmen, jan-júregi ata-baba mekeni dep lúpildegen azamattardyń biri. Zeıneldiń nemere týysy Estaı Munaıdarov buryn Jambyl qalasynyń Depo kóshesindegi № 8-úıde, endi bir týǵandary Qaraqalpaq jerindegi Tahtakópirde turatynǵa uqsaıdy. Bulardyń qaı-qaısysy da týystarynan bul kúnde kim bar, kim joq — beıhabar.

Túrkıadaǵy qazaqtardyń bári derlik bizdiń qazirgi árip jazbamyzdy bilmeıdi. Arab ne latyn jazbasyn jaqsy uǵady. Sondyqtan, hat-habardyń bárin, adreske deıin, latyn jazbasymen joldaǵan durys.

Muhammedıar Maılybaıulynyń ata mekeni Qyzylorda oblysynyń Qarmaqshy aýdanynda. Arǵy atasy Malaıdy búkil el biletin belgili adam bolǵan. Muhammedıardyń ákesi Maılybaı aqsaqal Aýǵanystan jerinde otyzdan astam jyl tursa da: «Balam, úı salma — elge ketemiz ǵoı», deýmen dúnıeden ótipti.

Malaımen birge týǵan Qalen, Álen, Áden atty aǵalarynyń amandyq-tirligin bilgisi keledi. Hat-habar kútedi.

Zahır Sermehanuly — ańqyldaǵan aqkóńil jigit. Ol Temirquldan taraǵan Saǵat, Serikqalı aǵalarynan kim bar, kim joq ekenin bilip berýdi maǵan ótinish etip aıtyp edi. Olar da Qyzylordanyń Qarmaqshy aýdanynda sekildi. Zahır da Stambýl qalasyndaǵy Zeıtúnbýrnoda turady.

Buqarbaı Áıtpembetuly — Aýǵanystannan Túrkıaǵa kóship kelgen qazaqtardyń biri. Ornyqty, kóp sóılemeıtin Buqarbaı aǵaıdyń da esi-derti Qazaqstandaǵy týǵan-týystarynyń turmys-tirshiligin, adresterin bilý, múmkin bolsa, kelip, ata-baba topyraǵyna aýnap-qýnap qaıtý. Qyzylordanyń Jalaǵash aýdanyndaǵy apaıy Urjan, jezdesi Danyshpannyń, olardyń bala-shaǵalarynyń bir habaryn bilsem dep armandaıdy. Qarmaqshyda turatyn naǵashysy Qalmurattan qalǵan kim bar eken dep eleńdeıdi.

Berdáýlet Jarasuly — Mańǵystaý ólkesinen. Ol kisi Arabstanda ósken, báıbishesi áli de sonda turady. Al birqatar balalary osy Stambýldaǵy úılerinde turyp oqıdy, eńbek etedi. Berdáýlet te Aǵys, Ordabaı aǵalarynyń úrim-butaqtarynan habar bilgisi keledi.

Mańǵystaýdan 1930-jyldary aýyp ketken qazaqtardyń basym kópshiligi Iran, Aýǵanstan jerinde kórinedi.

Túrkıa jerinde on myńnan astam qazaq turatyn kórinedi. Balalary túrik mektebinde oqıdy. Bizdiń orys tilin bilýge májbúrligimiz sekildi, olardyń da eńbektegen jas, eńkeıgen kárisine deıin túrikshe sóıleıdi. Jas balalarynyń keıbireýleri bolmasa, bári derlik qazaq tilinde sóıleıdi. Tek Iranda óskenderinde parsy tiliniń, Aýǵanstanda óskenderinde aýǵan tilderiniń áýen-yrǵaǵy baıqalady.

Qazaq tilin qurtyp almas úshin olar qalada bolsyn, dalada bolsyn bir jerge ornalasýdy maqsat etken. Toı, sadaqa sekildi jıyndardy birge atqarysatyn kórinedi. Biz irgemiz týǵan topyraǵymyzda otyryp-aq, ádet-ǵuryp, dástúrimizge daq túsirip júrmiz, al shette júrgen qazaqtar sonyń báriniń tinin úzip almaýǵa umtylysady. Qazaqtar kóp túratyn shet elderde dıplomatıalyq ortalyǵy nemese konsýldyq mekemede Qazaqstan ókimetiniń ókili joq bolǵandyqtan, elge, tym bolmasa, kelip-ketý úshin, kimge jolyǵyp, qaıdan sheshimin tabýdyń múmkindikteri joq.

Túrkıa — dinine daq túsirmegen musylman eli. Ár aýylynda aıly munarasy sonadaıdan qol bulǵap meshit turady. Bala-shaǵa, jas jigit, áıel-qyzdaryna deıin oraza ustap, bes ýaqyt namaz oqıdy. Juma kúni meshitke baryp, qasıetti sájdege mańdaılaryn tıgizedi. Qudaıǵa, tabıǵattyń qudiretti kúshine senim bar jerde, ar aldyndaǵy tazalyq bolady. Sondyqtan kisi óltirip ketý, úıdi-úıdi tonap ketý sekildi qudaıdy da, ar-uıatty da umytqandardyń isi ol jaqta kezdese bermeıdi.

Túrkıa qazaqtarynyń turmys-tirshiligi jaqsy — bári de qoldarynan kelgenshe eńbek etedi. Kóbisiniń kásibi — teri óńdep, kıim tigedi, dúken ustaıdy, ıaǵnı saýda-sattyqpen aınalysady. Ol buıymdardy sol Túrkıa jerine jáne Evropa elderine saýdaǵa shyǵarady. Balalarynyń keıbireýleri Batys Germanıa, Shvesıa, Fransıa jerlerinde oqıdy, eńbek etedi.

Túrkıa qazaqtary úshin Evropa, Azıanyń qalalaryna nemese Amerıkaǵa baryp kelý bizdiń Jambyl ne Qyzylorda qalalaryndaǵy toıǵa baryp qaıtýymyz sekildi.

Dastarhan basynda araq-sharap quıý atymen joq. Evropada oqyp kelgen jastardyń arasynda «tentek sý» urttaýǵa aýyzdanǵandary bolsa, nemese basqa jaqtan kelgen qonaqtarǵa ishkizip-jegizý qurmeti qajet bolsa, bar, restoranǵa aparady. Áıteýir úılerinde ishimdik ustaý degen — múlde dástúrge enbegen ádet.

Túrkıa qazaqtarynyń taǵy bir artyqshylyǵy túgel derlik aǵylshyn, fransýzsha, parsysha saırap tur! Biz shet elge jazataıym shyǵa qalsaq, mylqaý adamdaı mińgirlep, beısharadaı kúı keshemiz. Al olardyń oqymaǵandarynyń ózi birneshe shet tilderdi meńgergen.

Túrkıanyń kez kelgen jerinde telefon bar, úıde otyryp, Sovet Odaǵynan basqa barlyq eldermen on-on bes mınýtta telefonmen sóılese berýge bolady. Árıne, tegin emes — aqshaǵa.

Biraq bizde, aqy berseń de, basqa el túgili, alaqandaı Qazaqstannyń qalalarymen qapelimde habarlasý qıamettiń qyl kópirinen ótýmen birdeı ǵoı.

Árıne, shet jerde júrgennen keıin adamǵa sol eldiń topyraǵyna sińisip, tilin, ǵurpyn bilý onyń tirliginiń basty sharty bolatyny belgili. Biraq óz halqynyń rýhanı qazynasyn baıytýǵa bóten jerde múmkindik bola bermeıdi. Bizde, Qazaqstanda, qansha ult ókilderi bolsa, olardyń tarapynan úkimetke sonsha talap qoıylyp jatady: óz tilderinde mektep ashý, radıo, teledıdar habarlaryn júrgizý jáne taǵy basqalar. Árbir ulttyq respýblıkanyń ár túrli sebeptermen topyraǵyn basyp júrgenderdiń talap-tilegin qanaǵattandyrýǵa tyrysyp baǵatyn bizdiń elimiz bolsa kerek.

Áıtpese, Túrkıa jerinde teledıdardan qazaq tilinde habar berilsin dep, ol jerde qansha myń qazaq bolsa da, talap qoıa almaıdy.

Sondyqtan ol jaqta qazaq tiliniń damýy týraly sóz etý ersi, sebebi, oǵan negiz joq. Án-kúı, óner, ádebıet tóńireginde de qýanarlyq eshnárse kórinbeıtinine tańdanýǵa bolmaıdy. Murtaza sekildi dombyra shertetin biren-saran jas jigitter bolmasa, ulttyq bolmysqa keıingilerdi baýlıtyn orta joq.

Túrkıa jerinde memlekettik menshiktegi keıbir mektepter men joǵarǵy oqý oryndary ǵana, qalǵan dúnıeniń bári — mashına shyǵaratyn zavodtarǵa deıin — jeke adamdardyń menshiginde. Dúken, emhana, aýrýhana, jer, jol, gazet, jýrnal, fabrıka, transport, asqana jáne basqa qoǵamdaǵy óndiris, ónerkásip salalarynyń bári — jeke menshik ıeliginde.

Bizdiń jol bastaýshymyz ári tilmashymyz Rásim Gúrgenish Aıgen — túrik jigiti, kelisti, ornyqty da oıly jas. Óz mamandyǵy boıynsha dáriger-epıdemıolog eken, biraz jyl dáriger bolyp istegesin, mektep balalarynyń gıdi bolyp qyzmetin aýystyrypty. Arasynda, orys tilin oqyp úırenip, Sovet Odaǵynan kelgenderge tilmásh ári jolbastaýshy bolyp istegenine bas-aıaǵy úsh aıdaı bolǵan eken.

Stambýl — Mármár teńiziniń jaǵasynda ornalasqan ne zamannan túrik eliniń rýhanı astanasy bolyp kele jatqan qala. Munda aty musylman álemine áıgili «Kók meshit» bar. «Kók meshit» — XVII ǵasyrda salynǵan. Túrik jerinde tuńǵysh jasalǵan munaraly meshit. Mehmet aǵa degen ismer jasapty desedi. Basynda jarty aı — ıslamnyń ısharaty.

Eń úlken munaranyń astyńǵy jaǵy — meshittiń namaz oqıtyn negizgi ortalyq úlken zaly. Tóbe jaǵy kıiz úı qurylysyna keletin bul munaranyń bıiktigi edeninen ólshegende 43 metr de, eni 23 metr; jan-jaǵynda kún nuryn birdeı qalypta túsirýge eseptelgen 32 tereze bar. Munarany úlken-úlken tórt baǵan ustap tur. Áıelder namaz oqıtyn zal kirgennen keıin sol jaqta ornalasqan.

«Kók meshittiń» qarsysynda, kósheniń arǵy betinde, qyzǵylt reńdi ataqty «Aıa Sofıa» sobory tur. Janynda sol zamandarda salynǵan túrik monshasy. Bul hrıstıan dinindegilerdiń saldyrǵan shirkeýi, túrikter basyp alǵannan keıin, «Aıa Sofıany» meshitke aınaldyrǵan. Islam dini adamnyń, janýardyń beınesine, jalpy sýret ataýlyǵa ruqsat etpeıtin bolǵandyqtan, shirkeýdiń ishindegi sýretterdi ketirip, betine arabsha qurannan alynǵan aıattardy jazǵan kórinedi. Túrik respýblıkasynyń birinshi prezıdenti Ata Túrik 1935-jyly «Aıa Sofıany» mýzeı jasaý qajet dep buıryq shyǵarǵan. Mýzeı jasaý ústinde alǵashqy keskin-keıpine keltirý úshin arabsha jazýlardy ketirýge týra kelgen. Sondyqtan «Aıa Sofıanyń» ishi jupynylaý kórinedi.

Biz Stambýldan basqa İzmir, Efes, Shanaqqala (ejelgi Troıanyń janynda) degen qalalarǵa avtobýspen bardyq. Ár jerde benzın quıatyn beketterge toqtaǵanda, júrgizýshi avtobýsynan túsip úlgermeı janyna eki jigit júgirip keledi de, qandaı qyzmet kórsetý qajettigin suraıdy, sosyn birden iske kirisedi. Bireýi benzın quıady da, ekinshisi kózdi ashyp-jumǵansha tútikti ashyp jiberip, avtobýsty jýyp shyǵady. Bizdegideı ákesiniń ótkizip qoıǵany bardaı shalqaıǵan qyzmetshilerdi kórmeısiń. Janyń súısinedi. Bizdiń qonaq úılerge kelgende esik aldyndaǵy bosaǵa baǵarlarlan bastap, úı sypyratyndarǵa deıin kókesiniń saldyryp ketken úıindeı shekesinen shikireıip qarap qorlaıdy ǵoı. Jáne bizde bir qonaq úıdegi qyzmetkerler sany qonaqtardan sál ǵana azyraq bolyp keledi.

Túrkıada qonaq úı jeke menshikke qaraıtyn bolǵandyqtan, qyzmetshiler sany az, ári kimge bolsa da qyzmet etýge daıyn, elpildep turady. Asqanalarynda da bir saǵat kúttirip, qysymyńdy shapshytyp shekeńe shyǵarmaıdy. Tábetiń tartpaǵan tamaqtan bas tartsań, «bizde basqa eshteńe joq» dep tóbeńnen qoıyp qalmaıdy — jegiń kelgen tamaqty tezdetip daıyndap berýge tyrysady, áıteýir ash kúıińde ketpeýiń úshin báıek bolysady.

Túrkıa — kóp partıaly el. Partıalardyń jalpy sany onnan asady. Parlamentke sol partıalar saılaǵan 450 ókil múshe bola alady. Eldegi túrik sany 57 mıllıon shamasynda, al jalpy sany — 65-66 mıllıon túrik eliniń búgingi basshysy Turǵut Ózal Amerıka Qurama Shtattarynda menedjerler mektebin bitirip, eńbek jolyn sonda bastaǵan, sharýashylyqty qaıtkende órkendetýge bolatynyn jaqsy biletin, oıly, isker, týǵan halqynyń túrmysyn jaqsartýdy murat tutqan qaıratker desedi. Sondyqtan da kóp jyldar orta ǵana tirligi bar elderdiń biri bolyp kelgen Túrik respýblıkasy — sońǵy 5-6 jylda Batys pen Shyǵystyń ozyq damyǵan elderi deńgeıine jetip qalǵan, eshkimge táýeldiligi joq memleket. Elde jıyrma toǵyz ýnıversıtet bar, onyń bireýi — jeke menshiktegi joǵarǵy oqý orny. Mektepterindegi oqý jaǵdaıy úsh satydan turady:

bastaýysh mektep — I - V klastar;

ortalaý mektep — VI -VIII klastar;

orta mektep — IX - XI klastar.

Sońǵy jyldarǵa deıin muǵalimderdiń jalaqysy tómen bolyp kelipti. Qazir olardyń eńbek aqy deńgeıin kóterip, ár qalada jan-jaqtan kelgen muǵalimder tegin toqtaıtyn qonaq úı jumys isteıdi. Túrkıa dárigeri aıyna 1 mıllıard lırdeı tabys tabatyn kórinedi. Bizdiń elde oqýlary da, oqýǵa túsýi de eń qıyn oqý orny bola tura, dárigerler beıshara kún keshedi ǵoı.

Túrkıanyń úlkendi-kishili qalalaryna kelip, qonyp shyǵatyn jer taba almaı sandalyp júretin adam kezdespeıdi. Óıtkeni jeke adamdar qonaq úı ustaıdy da, ony basqalardan jaıly, ádemi, qonaq kóp keletin oryn etýge qyzmet etedi. Sondyqtan shekesinen qaraý, júre tyńdaý, «túngi on ekide kel» degen sekildi kókirek kótergen suqbytyn uqtyrar qulyqtar kórsetpeıdi, kerisinshe, esiktiń aldyna shyǵyp júgińdi kóterisip, turatyn bólmeńe ákelisip, ózińdi adam dep esepteıtin bireýler baryna kóziń jetip, tóbeń kókke tıgendeı, qýattanyp qalasyń. Qonaqty qarsy alý, kútý degen — tek tekti halyqtarda bolatyn qasıet.

Túrik eliniń aqshasy — túrik lıri. Máselen, 50 som keńes aqshasyn 185000 túrik lırine aýystyrýǵa bolady. Bizshe sany kóp kóringenmen, bul pálendeı kóp qarjy emes.

Túrikter mynaý uıǵyr, anaý qyrǵyz dep bólmeıdi, túrki tildes ulttardyń bárin túrik deıdi jáne olarǵa «Túrkıa — búkil túriktiń jeri» dep, qamqorlyq, keńdik kórsetýge tyrysady. Túrikter — bir sózdi, ýádede turatyn, dostyq-joldastyqqa berik, eńbekqor halyq. Teri ıleý, ılengen teriden neshe túrli ádemi kıim tigý — basty kásipteriniń biri. Záıtún aǵashyn ósirip, záıtún maıyn arnaıy zavodtarda aıyryp shyǵarady.

Stambýldan alty júz shaqyrym qashyqtyqta búgingi Túrkıanyń úlken ónerkásipti İzmir qalasy bar. Ol Egeı teńiziniń jaǵalaýyna ornalasqan ádemi qala. Bir jaǵy teńiz qoltyǵyna kirip jatsa, ekinshi jaǵynan taý kómkerip tur. Qalanyń eń joǵary núktesi — teńiz deńgeıinen eki júz metr bıikte salynǵan Aleksandr Makedonskıı qorǵany. Qorǵannyń bes munarasy bar. İzmir qalasynda turatyn Sherızat Daýyr atty qazaq azamaty bar, óte úlken adam — degendi Stambýldaǵy Baqyrkóı aýdanynda turatyn ózim atyn baıaǵydan biletin Halıfa aǵaı, sálem berýge barǵanymda, aıtqan edi. Halıfa Altaı — ádebıetshi, «Estelikterim» atty óleńmen jazylǵan tarıhı shyǵarmasyn burynyraq oqyǵanym bar-dy. 1970-jyldary Almatyda bolǵan. Arabsha oqyǵan, kókirek kózi ashyq adam. Qazaqstandyqtar ol kisige: «Qurandy qazaq tiline aýdaryp berseńiz, jeke kitap etip basyp shyǵaramyz» — dep ýáde berip, sodan Halıfa aǵa uly Ábdiraıymdy janyna otyrǵyzyp, bizdiń tildegi mashınkaǵa jazdyryp, aýdarmanyń sońǵy núktesin qoıý ústinde eken. «Qazaq ádebıeti», «Bizdiń Otan» gazetterin aldyryp turady.

Sonymen, avtobýspen İzmir qalasyna keldik. Búkil qazaq janymyzǵa erip júrgisi keledi. Oǵan múmkindik joq. Parsysha, túrikshe oqyǵan, Stambýl ýnıversıtetiniń aspırantýrasynda «Qazaq jerindegi mádenı, tarıhı eskertkishter» degen taqyrypta dısertasıa jazyp júrgen, kózi ashyq jigit Islámdi janymyzǵa ertip aldyq.

Islám Jemeneı — Iran jerinde ósken qazaq jigiti. Parsysha oqyǵan, onshaqty jyl mektepte parsy tilinen sabaq bergen. Basqa ult ókiline kez-kelgen memleket keń jol asha bermeıdi. Jasynan ǵylym jolyna túsýdi, áıteýir paıdaly is qylýdy armandaǵan ol Túrkıaǵa kelip, aspırantýraǵa túsken eken.

— Eger óz jeke basymnyń paıdasyn ǵana oılasam, Iran jerinde asyp-tasyp baı bolyp otyrýyma múmkindik bar edi, — deıdi Islám áńgime arasynda. — Qazir «Qazaqsha-parsysha sózdik», «Qazaqsha-túrikshe sózdik» daıyndap qoıdym. Ekeýi eki kitap. «Qazaqstan jerindegi tarıhı, mádenı eskertkishter» degen taqyrypta dısertasıa jazyp júrmin. Qazaqstanǵa baryp, bes-alty aı materıal jınasam dep edim jáne orys tilin úırensem degen maqsatym bar edi.

Bizdiń Bekseıit inimiz Islámmen baıaǵydan birge óskendeı dos bolyp aldy. Ekeýi egiz qozydaı, oı-pikir, dúnıetanym deńgeıleri keremet jarasym taýyp, súısinerlik kúnder keshti.

Stambýldaǵy qazaqtar habarlap qoısa kerek, Sherızat: «Farıza kelgen bolsa, taı soıyp qonaq etemin», — dep habar berdi.

Biz ýaqyttyń tarlyǵyn aıtyp, ábiger bolmaýyn ótindik. Sonyń arasynda qyzy Esimhan men uly Abylaıhandy ertip, Sherızat ózi biz toqtaǵan «Bılúr» qonaq úıine kele qaldy. Biz ertesine İzmirden alpys-jetpis shaqyrym jerdegi Efes qalasyna barýymyz kerek-tin. Ózimiz jolsoqty bop sharshap keldik.

Degenmen mıkroavtobýsqa syıǵanymyzsha otyryp, Shákeńe erýge týra keldi. Avtobýs ishinde telefon ornatylǵan. Jol boıy Sherızat áńgime aıtyp, baıaǵydan tanys adamdarsha, syr shertisip kelemiz. Kenet telefon shyryldap qoıa berdi de, Shákeń aǵylshynsha zýyldatyp sóılese bastady. Telefon Londonnan soǵylǵan eken. Áli júrip kelemiz. Qalanyń syrtyna shyqtyq. Aldymyz — taý bókteri. Shákeń júrgizýshi túrik jigitine mashınany toqtat degendeı boldy da:

— Fáke, anaý aǵarǵan úıdi kórip otyrsyz ba? — dep oń jaqty nusqady. Áppaq kıiz úı kórindi.

— Sizge qalanyń úıi tańsyq bolmas dep, osy saıajaıǵa demaldyrýdy jón kórdik...

On eki qanat kıiz úı nusqasynda salynǵan ádemi bıik úıdiń ishi kádimgi qazaqtyń baıaǵy úıindeı kilem, aınala kórpe-jastyq, jaınap tur, Shákeńniń kelinshegi Janaı ashań júz, suńǵaq boıly, sulý, jan dúnıesinen meıirimdi jylylyq esken kelinshek, quraq úshyp, baýyrsaq pen shaı berip, qazy salyp asqan qoıdyń jas etimen syılady.

Sherızat osy kıiz úıdiń jobasyn ózi jasap, bıyl bitirtken eken. Oıy — bıe baılatyp, qymyz jasap, juma kúnderi osy jerdi qazaqtyń taǵamdary beriletin kafe sekildi oryn jasaý.

Týǵan topyraǵymyzdan on bir jasynda ketýge májbúr bolǵan, bul kúnde el aǵasy, sanaly, parasatty Sherızat Daýyr, qaı jerge barsa da, ózin qazaq halqynyń perzentimin dep júretin, ádebıetten, rýhanı dúnıeden mol habardar azamat. Úlken qyzy Sholpan ústine qazaqı kıim, basyna úkili taqıa kıip kelipti. Sholpan, Esimhan, Abylaıhan — úsheýi de, quraq ushyp, bizge qyzmet kórsetip júr, biraq úndemeıdi. Men qasymdaǵy bir top jas óz ana tilderinde byldyryqtap otyrsa da:

— Sháke, adam artyna altynnan saraı saldyryp qaldyrsa da, tilin, rýhyn jalǵastyrar bala bolmasa, bos áýreshilik, — dep qaldym.

— Sózińizge quldyq, Fákesi! Siz ne aıtsańyz da kóteremin, oryndy, — dep Sherızat kúldi.

Túnde án salyp, dombyra tartyp, biraz otyrdyq. Ertesine bólmedegi telefon shyr ete tústi. Kótersem — Sherızattyń úlken qyzy Sholpan.

— Farıza apaı! Sizdi qalaǵa qydyrtaıyn dep edim — papamnyń aıaǵy aýyryńqyrap, mazasy bolmaı turǵany. Sosyn men kelip edim, — dep qazaqsha, arasynda sál múdirip qalsa da, bizdiń orys mektebinde oqyǵan shalapaılarymyzdan kósh ilgeri sóılep tur.

İzmirde jaýyn jaýyp tur, áńgime soqtyq. Sherızat — shet elderge shyǵaratyn kıim-keshek dúkeniniń bastyǵy. Sholpan da janynda jumys istep, ótken jyldan beri ózi jeke dúken ustaıdy eken. Ekeýmiz Shákeńniń jumys ornyna keldik. Aldymyzdan ekinshi qyzy Esimhan shyǵyp qarsy aldy. Bul orta boıly Sholpanǵa qaraǵanda suńqaqtaý, juqaltań qyz. Esimhan da ákesiniń janynda qyzmet atqarady. Abylaıhan ýnıversıtette oqıdy.

Shákeń túski tamaqty birge, osynda ishemiz dep jibermedi de, jumys bólmesine taǵam aldyrdy, úzilisten keıin Esimhan ekeýmiz qala aralaýǵa shyǵatyn boldyq. Shákeń biz keterde:

— Apasynyń emtıhanynan ótsin dep, Sholpan men Esimhandy ádeıi jolbasshy etip otyrmyn, — dep kúldi.

Esimhan ekeýmiz áńgimelesip, meniń qazaqsha sóılesýden júrgizgen «synaǵymnan» ótkenine ekeýmiz de máz boldyq.

Túrkıa jerinde bolǵan bir juma ýaqyt kúrmeýge kelmeı kózdi ashyp-jumǵansha óte shyqty.

— Sózińizge, lebizińizge qanbaı qaldyq, — dep shýlasqan túrik jerindegi baýyrlastardyń keskin-keıpinen tógilgen qımastyq sezimder júregimdi eljiretti. Biz elge qaıtatyn kúni Stambýl qalasyndaǵy «Erdal» qonaq úıiniń aınalasy da, ishi de qazaqtarǵa tolyp, qyz uzatatyn aýyldaı, abyr-sabyr boldy. Sol jerde qıyspaı qoshtasyp, tús áletinde Ata Túrik atyndaǵy áýe alańyna avtobýspen attandyq. Jol boıy oqyǵan fılosof inimiz Saǵadı men Bekseıit úsheýmiz kózderi mólteńdep, mashınalarynyń janynda turyp qol bulǵap qalǵan baýyrlarymyzdy qımaı áńgime etýmen boldyq. Úsheýmiz de ishteı qatty tolqýly edik. Biz Túrik jerinde bolǵan az ǵana kúnderde olar búkil qazaq eli kóship kelgendeı, endi kóz jazbastaı, qoshtasar kún týmastaı, etek-jeńderi jaıyla, keń júrgen edi.

Jarty saǵattaı merzimde biz kelgeli «at aıdaýshy» bop júrgen, bizdiń ázirbaıjan baýyrlastarymyzdan aýmaı qalǵan, oınaqy, aqjarqyn Erdýan atty túrik jigiti avtobýstyń qulaǵynda oınap otyryp, Ata Túrik áýe jaıyna alyp keldi. Baǵana qonaq úı mańynda qoshtasyp qalǵan qazaq jigitteri — Zeınel, Smaıyl, Islám, Muhamedıar, Áshim, Qaıyr — bári aldymyzda tur! Olardy áýe jaıǵa kirgizbeıdi. Taǵy jamyrasa qoshtasyp, biz ishke endik. Biz ushatyn SN 504 reısine jolaýshylardy tirkeý áli bastalmapty. Kenet:

— Apaı! — dedi syrt jaǵymnan bireý. Qarasam Murtaza! Keremet án salady, dombyra tartady, keskin-kelbeti qazaqtan góri taý halyqtarynyń urpaǵyna uqsaıtyn, jasy 19-20-lardaǵy — Murtaza jas ta bolsa, kórgendi, jón-josyqty da jaqsy biletin, sheshen sóıleıtin minezi jarqyn jigit. Qazaqstanda bir ret bolǵany bar. Aǵylshyn tilin oqyǵan. Almatyda oqý aǵylshynsha nemese qazaqsha júretin bolsa, ekonomıka bólimi bar joǵary oqý ornynda oqyǵysy keletinin ózi maǵan aıtqan. Endi, mine, shyǵaryp salýshylardy ishke kirgizbeıtin áýe jaıdyń bir sańylaýyn taýyp, bizdiń janymyzǵa jetip kelgeni.

Bizdi qımaı, kóńili alaburtyp turǵany dıdarynda jazýly tur.

Ata-baba topyraǵynyń tartý qasıeti eshbir ólshemderge syımaıtyn qýatty kúsh bolsa kerek. Atamekendi kórmeı, bilmeı ǵumyr keshse de, kóńili sol jaqqa alań, tula boıyn kernegen saǵynysh pen ańsaý toqshylyq pen baılyqty mise tuttyrmaı, janyna áıteýir bir nárse jetpeıtindeı, kóńildi tolyqsytpaıdy. Túsinde babasyn kóredi. Jasyl jaılaý, jasyl shyrshaly taýly aımaq pen qatpar-qatpar tasty shoqylardy aralatyp júredi.

Óńinde elge qalaı jetsem dep ańsaıdy. Onda barǵanda, eshkimge táýeldi bolmaı, ózińniń adal eńbegińmen mamyrajaı kún keshseń jaqsy. Áldekimderge alaqan jaıyp, kúldi badam kúneltis qamynyń kúıbeńimen júrer bolsań, ata-baba jeriniń qasıetin de sezine almaı qalýyń múmkin-aý. Yqylym zamannan kúneltis kózi bolǵan maly men jaılaýyn, tipti jıǵan-tergen dúnıe-múlkin tartyp alyp, ózderin zánnemniń túbine jer aýdaryp jatqannan keıin, ata-baba týǵan jer, terbetilgen besigin tastap, belgisiz el, beımálim tirlikti betke alýǵa májbúr bolypty. Sondaǵy jalǵyz arman — eshkimge jaýtańdamaı, emin-erkin kún keshý. Alystan jetken habar ádette ashytqydaı isinip, neshe túrli kúıden ótip keledi. Qazaqstan topyraǵynda kún keshken qazaq halqynyń sovet dáýirindegi tirligi tirlik emes — bári birdeı tilin, dinin umytyp shoqynyp ketken; «tyń dalany ıgeremiz» dep, túrmeden qashqan, óz jerinde buzaqy, ury-qary bolǵan orys ataýlynyń bári Soltústik oblystardy jaılap alypty; ár mekemede eki basshynyń biri orys bolýy shart kórinedi; eldiń barlyq máselesin Máskeý sheshedi... Mine, osyndaı uzyn habarlar shette júrgen ár qazaqtyń júregin muz bolyp qaryp, onsyz da jaraly janyna tuz quıǵandaı tyzyldatady.

Jer sharynyń ár núktesinde aspan juldyzdaryndaı shashyrap júrgen eldesterimiz barshylyq. Túrkıa, Qytaı, Monǵolstan, Aýǵanstan, Iran sekildi elderde san myńdaǵan otandastar tirshilik etedi. Olar ózderiniń kindik tamyry — Qazaqstandy kórýge, bilýge talpynady. Bizdiń shet elderdegi baýyrlastarymyzben jumys júrgizýge tıisti «Qazaqstan» qoǵamynyń búgingi qyzmetimen qanaǵattanýǵa bolmaıdy. Shet jerde júrgen eldester bizdi, qalaı bolǵanda da, irgeli el dep qaraıdy. Olarǵa «Qazaqstan» qoǵamynyń keıbir qyzmetkerleri jibergen jyl qusyndaı jylt etken hat-habar nemese bir sany kelse, eki-úsh sany zymqıa joq bolyp ketetin «Bizdiń Otan» gazeti respýblıkanyń tirshilik tynysy, ómiri jaıly jarytýly maǵulymat bere almaıdy; sebebi, ol elderden habar-oshar alyp, baılanys jasar tilshileri joq. Ádebıet, óner, til salalarynan olar múlde beıhabar. Bizdiń gazet-jýrnaldarymyzdy olar jazdyryp ala almaıdy.

Respýblıka úkimeti shet elderdegi otandastarymyz jaıly júıeli máseleler tyndyratyn isterdi qolǵa alý qajettiligi týyp otyr.

Aldymen, eldesterimiz qalyń turatyn elderdegi Keńes konsýlstvolarynda qazaq eliniń tilin biletin ókili bolýy kerek. Sonda zamannyń lańy, taǵdyrdyń talqysymen bir kezderi el-jerinen aıyrylýǵa májbúr bolǵan baýyrlarymyz Otanyn kórip ketý úshin qazirgideı qıamet qaıym azabyn keshpeı, qıyndyqsyz kelip-ketý, taǵy basqa máseleleri sheshiler edi.

Respýblıkamyzda shyǵatyn gazet-jýrnaldardy olardyń jazdyryp alý múmkindigin týǵyzý qajet-aq.

Ádebıetshilerdi, til mamandaryn, ánshi, jyraýlardy jiberip turýdy oılastyryp on jylda bireýin emes, júıege keltirgen durys bolar edi.

Shet jerlerdegi qazaqtardyń turmys-tirshiligi týraly zertteý materıaldar jazý da urpaq úshin qajet sharýanyń biri bolsa kerek...

Túrik jerindegi týǵandarmen qas-qaǵym sáttik kórisýlerden tujyrymdaǵan oılarym osy.

1989.

---