InfoHub Logo

Taqyryby: Kún júıesindegi planetalarǵa saıahat
Maqsaty:
Bilimdilik: Kún júıesindegi planetalar týraly alǵan bilimderin saralap, biliktiligin arttyrý. Óz betterimen jumys jasaı bilý daǵdylaryn damytý.
Tárbıelik: Birge jumys jasaı bilý mádenıetin qalyptastyrý
Damytýshylyq: oılaý qabiletin, sóıleý mánerliligin damytý, qorytyndy jasaı alýǵa qalyptastyrý. Este saqtaý, elestetý daǵdylaryn jetildirý. Shapshańdyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: saıahat sabaq
Ádis – tásilderi: suraq – jaýap, sáıkestendirý, keste.

Kórnekiligi: beınerolık, kompúterlik prezentasıa, ınterbelsendi taqta.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý. Oqýshylardy túgendep, toptyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý (oqýshylardyń 3 topqa bólip, úı jumysyn ıa – joq jaýaptary arqyly tekserý)

İ. Ǵalymdar tobyna suraqtar
1. Kún júıesindegi planetalar 2 topqa bólinedi me? (ıa)
2. Kúnge óte jaqyn ornalasqan planeta Merkýrıı me? (ıa)
3. Merkýrııdiń betki joǵarǵy temperatýrasy - 4000S pa? (joq)
4. Jerge uqsas planeta Iýpıter me? (joq)
5. Sholpannyń joǵarǵy temperatýrasy +5000S pa? (ıa)

İİ. Ǵaryshkerler tobyna suraqtar
1. Jerdiń serigi Aı ma? (ıa)
2. Tirshiligi bar planeta Jer me? (ıa)
3. Kún júıesinde Mars 7 orynda ma? (joq)
4. Merkýrıı, Sholpan, Jer, Mars jer tobyndaǵy planetalarǵa jata ma? (ıa)
5. Iýpıter, Satýrn, Ýran, Neptýn alyp planetalarǵa jata ma? (ıa)

İİİ. Planetalar tobyna suraqtar
1. Toqtar Áýbákirov tuńǵysh qazaq ǵaryshkeri me? (ıa)
2. Alyp planetalar kúnge jaqyn jatyr ma? (joq)
3. Marstyń 2 serigi bar ma? (ıa)
4. Dúnıeniń gelıosentrlik júıesin jasaǵan Kopernık pe? (ıa)
5. Kún júıesinde 9 planeta bar ma? (joq)

İİİ. Muǵalimniń kirispe sózi. Kezeń 2 - 3 mın.
Beınerolık qaraý.
Planetalardyń túrlerine jalpy sıpattama
Kúnniń tóńireginde onyń tartý kúshiniń áserinen jerdi qosa eseptegende 8 iri aspan deneleri bar. Olar: Merkýrıı, Sholpan, Jer, Mars. Bulardy jer tobyndaǵy planetalar dep ataıdy.
Aldyn ala berilgen tapsyrmalar:
- Oqýshylar Merkýrıı týraly qandaı qyzyqty málimetter bilesińder?
NASA ǵalymdarynyń arqasynda Kúnge eń jaqyn Merkýrıı ǵalamshary betinen smaılıkke qatty uqsas obekt sýretke túsirilip alyndy.
Sýret NASA ǵarysh agenttiginiń alyp teleskopy arqyly túsirilip alynǵan eken. Merkýrıı betin zertteýmen aınalysyp júrgen ǵalymdar da bul sýrettiń naqty ne nárse ekenin aıta almaı otyr. Jaqynda osyǵan uqsas jaǵdaı bolǵan edi. Biraq ol kezde ǵalymdar smaılıktiń emes, Merkýrıı kraterleriniń birinen Mıkkı Maýstyń túri beınelengen sýretti túsirip alǵan.

- Sholpan týraly qandaı qyzyqty málimetter bilesińder?
Sholpannyń betin Jerden optıkalyq quralmen baqylaý qıyn, óıtkeni ol bultqa oranǵan. Sondyqtan ǵalamshardyń fızıkalyq sıpattary radıometod jáne ǵaryshtyq zertteýlermen alynǵan. Sholpannyń massasy Jerdiń 0, 815 massasyna teń, al onyń radıýsy R = 6050km nemese Jerdiń 0, 950 radıýsyndaı, ǵalamshar zatynyń ortasha tyǵyzdyǵy 5, 24 g/sm3 shamasynda.
- Jer týraly qandaı qyzyqty málimetter bilesińder?
Kún júıesindegi Kúnnen ári qaraı sanaǵanda úshinshi ǵalamshar adamzattyń tirshilik etetin besigi. Jer elıpstik (dóńgelekke jýyq) orbıta boıymen 29, 765 km/s jyldamdyqpen 149, 6 mln. km ortasha qashyqtyqta 365, 24 ortasha kún táýligi ishinde Kúndi bir ret aınalyp shyǵady. Onyń tabıǵı serigi – Aı.
- Mars týraly qandaı qyzyqty málimetter bilesińder?
Arnaıy skafandrsyz Mars betinde adam da, kez - kelgen janýar da bir sát te tirshilik etip tura almas edi. Ǵalamshar betindegi qysymnyń tómendigi sonshalyq, tiri jannyń qan quramyndaǵy ottegi gazǵa aınalyp kete barady. Bul degenimiz adam 5 - 10 sekýndtyń ishinde jan tapsyrady degen sóz.

Muǵalimniń sózi
Planetanyń Kún tóńiregindegi joly orbıta dep atalady (latynsha – iz, jol). Kúnge eń jaqyn ornalasqan Merkýrıı, odan keıin Sholpan, Jer, Mars, Iýpıter, Satýrn, Ýran, Neptýn. Olardyń ólshemi de túrlishe – jerden úlken, kishisi, sonymen shamalastary bar.
Planeta – ózinen jaryq shyǵarmaıtyn salqyn dene. Degenmen, túngi aspanda olar da juldyz sıaqty jyltyrap, kórinedi. Olaı kórinetin sebebi: planetanyń betine kúnnen túsken sáýleniń shaǵylysýyna baılanysty. Planeta – «kezbe juldyz» degen maǵynany beretin grek sózi. Juldyzdar sıaqty planetalar da belgili bir orynda turmaıdy, úzdiksiz qozǵalyp aspan áleminde júredi. Sebebi olar kúndi aınala qozǵalady. Planetanyń pishini shar tárizdes keledi jáne barlyǵy da osinen aınalady. Kún shyǵar aldynda jáne keshke kún batqannan keıin Sholpan jarqyrap erekshe kózge túsedi.

IV. Oqýshylarǵa aldyn ala berilgen tapsyrmalar boıynsha jańa materıaldy bekitý.
3 topqa bólingen tapsyrmalar boıynsha úıden maǵlumat jınap alyp kelý.

Kún júıesindegi planetalarǵa saıahat. júkteý