Qımyl qozǵalys oıyndar Áýen - sazdy oıyndar.
Qımyl qozǵalys oıyndar Áýen - sazdy oıyndar:
AŃSHY JÁNE QOIANDAR
Oıyn sharty: Bir - bir sábiz ustaǵan qoıandar mýzykamen jerge jatyp aýnap, aıaqtaryn typyrlatyp, nemese bı qımyldaryn jasap sekiredi. Sábiz urlap jatqan qoıandardy ańshy kórip qalyp. Pýh! "Pýh" - dep atady. Qoıandar oryndarynan turyp, jan - jaqqa qashady. Mýzyka toqtaǵanda tyrp etpeı otyra, ne jata qalady. Qozǵalǵan qoıan aıypty bolyp, án nemese bı bıleıdi.
Syldyrmaq
Oıyn sharty: Mýzyka jetekshisi bólmeniń ishinde syldyrmaqty syldyrlatyp, tyǵyp qoıady al balalar syldyrmaqtyń únin estip taýyp alýlary kerek.
«Maldy tólin emizýge shaqyrý»
Oıyn júrgizýshi:
Káne, balalar, tórt túlik maldy tólin emizýge bárimiz birdeı daýystap shaqyraıyq.
Dybystardyń tazalyǵyna, sózderdi anyq aıtýǵa kóńil bólgen jón.
Oıyndy kórnektilikter paıdalana otyryp, etkizýge bolady.
1) Urmaly nemese ishekti aspaptardy (dabyl, asataıaq, tuıaqtas, qońyraý, dombyra, kobyz, jetigen, t. b.) dybys erekshelikteri arqyly aıyra bilýge daǵdylandyrý. Oıyn barysynda balalardyń belsendiligin, qyzyǵýshylyǵyn joǵaltyp almaý maqsatymen, aspaptardy sheshimin durys tapqansha kórsetpegen jón.
2) Kúıdi tyńdatyp, odan alǵan áserin suraý. Nemese, kúıdi tyńdata otyryp, olarǵa kúıden algan serin, kóńil kúıin, oı sezimi men tolymysyn sýretke saldyrý kerek.
Z) Oıý - órnekterdiń túrlerin kórneki kuraldar paıdalaný arqyly taptyrý. Kórneki kuraldarǵa — úı jıhazdarynan: túskıiz, qorjyn, kıiz, ár túrli ılústrasıalardy paıdalanýǵa bolady.
Mýzykalyq oıyn «Kógı gók»
Qyzdy kempir etip saılaıdy. Qalǵandary qaz bolady. «Kempir» shetke shyǵyp turady, baska oıynshylar qazdaı tizilip, biriniń sońynan biri ustap, hormen ándetedi. (Birneshe ret qaıtalanady).
Balalar qazdyń júrisine elikteı aqyryn oń men solǵa shaıqalyp «kempirdiń» qasyna keledi. Birinshi kelgen balaǵa «kempir» ıne (shep, taıaqsha) berip: «Joǵaltpańdar!»— dep tapsyrady. Balalar aınala júrip, qaıtadan qazdaı tizilip «kempirge» keledi.
Kempir: (Birneshe ret qaıtalanady.)
dep jaýap beredi.
Olaı bolsa, senderdiń birińdi alyp qalamyn dep kempir balalarǵa bas salady. Balalar tizbegin jazbaı qasha jónelýi kerek. Kolǵa túsken bireýin «kempir» qasyna alyp qala beredi. Oıyn barlyq balalardy túgel ustap bolǵansha qaıta jalǵasa beredi.
Úsh gúl
Áýenniń kóńil kúıin ajyratyp bilý qabiletin damytýǵa arnalǵandıdaktıkalyq oıyn.
Oıyn quraldary
Kórnekilik: kartonnan jasalynǵan úsh gúl (gúldiń ortasynda kóńildi, kóńilsiz jáne uıyqtap jatqan «tulǵanyń» sýreti salynǵan), áýenniń úsh kóńil kúıin kórsetip jatady.
1. Jáı áýen, Kóńilsiz áýen, Kóńildi áýen
Gúlderdiń oryna úsh kúnniń kózin nemese úsh bultty istep alýǵa bolady.
Taratylatyny: Ár balaǵa áýenniń kóńil kúıin bildiriten bir gúlden beriledi.
OIYN SHARTY
1. Mýzyka jetekshisi mýzykalyq shyǵarmany oınaıdy. Bir bala shyǵyp áýenniń kóńil kúıine saı gúldi alyp shyǵady. Eger de balaǵa mýzykalyq shyǵarma tanys bolsa, ol bala shyǵarmany atyn jáne de kompozıtoryn ataıdy.
2. Ár balanyń aldynda úsh gúl jatady. Mýzyka jetekshisi mýzykalyq shyǵaramany oınaıdy da balalar áýenniń kóńil kúıin ajyratyp áýenge saı gúldi alyp shyǵady.
Sıqyrly tekshe
Maqsaty: Tekshedegi ańdardyń daýysyn keltirip, tembyryn ózgertý múmkindiginshe joǵarý kóterý.
Oıyn sharty: Kóńildi qıyn emes áýen oınalady. Pedagog jáne balalar sheńberge turady. Teksheni bir birine qoldaryna berip, taqpaq aıtady.
– Alma kepti domalap,
– Kóshe boıyn aralap.
– Kim almany tabady,
– Sol oıynnan shyǵady.
Qaı balanyń qolynda tekshe qalyp qoısa, sol bala teksheni ortaǵa laqtyrady. Pedagog tekshede qandaı sýret ekenin balalardan suraıdy. Balalar jaýap beredi. Eger tekshede mysyqtyń sýreti bolsa, pedagog ol balaǵa mysyqtyń qalaı amandasatyn kórsetýin suraıdy.
NE QALAI DYBYSTAIDY?
Qustar.
Sýretterge qarap, qaı qus qandaı dybys shyǵaratynyn ańyqtap, olardyń qımyldaryn keltirip, mýzykamen qımyldaý.
KÚNNİŃ KÓZİ JÁNE BULT
Oıyn sharty: Balalar pesany tyńdaıdy. Pesanyń mazmuny kóńildi bolsa - kúnniń kózin shyǵarady, kóńilsiz bolsa - bultty, al jáıǵana ortasha bolsa - kúnniń kózimen bult arlasqan kartochkany shyǵarady. Balalar jaýaptyń durystyǵyn ózderi baǵalaıdy.
Maqsaty: Áýenniń mazmunyn ajyrata bilý.
MÝZYKALYQ ÚISHİK
Pedagog úıshikti kórsetip, onda ártúrli aspapta oınaıtyn mýzykanttar turatynyn aıtady.
Oıyn sharty: Pedagog jabylǵyshtyń artynda turyp mýzykalyq aspapta oınap ándetedi. Aspan únin tanyǵan bala aspaptardyń sýreti bar kartochkanyń sáıkesin alyp, úıdiń bir bos áınegin jabady. Osylaısha barlyq terezeler talyń jabylýy kerek.
Maqsaty: Aspaptardyń tembrin ajyrata bilý.
Qımyl qozǵalys oıyndar Áýen - sazdy oıyndar. júkteý
AŃSHY JÁNE QOIANDAR
Oıyn sharty: Bir - bir sábiz ustaǵan qoıandar mýzykamen jerge jatyp aýnap, aıaqtaryn typyrlatyp, nemese bı qımyldaryn jasap sekiredi. Sábiz urlap jatqan qoıandardy ańshy kórip qalyp. Pýh! "Pýh" - dep atady. Qoıandar oryndarynan turyp, jan - jaqqa qashady. Mýzyka toqtaǵanda tyrp etpeı otyra, ne jata qalady. Qozǵalǵan qoıan aıypty bolyp, án nemese bı bıleıdi.
Syldyrmaq
Oıyn sharty: Mýzyka jetekshisi bólmeniń ishinde syldyrmaqty syldyrlatyp, tyǵyp qoıady al balalar syldyrmaqtyń únin estip taýyp alýlary kerek.
«Maldy tólin emizýge shaqyrý»
Oıyn júrgizýshi:
Káne, balalar, tórt túlik maldy tólin emizýge bárimiz birdeı daýystap shaqyraıyq.
Dybystardyń tazalyǵyna, sózderdi anyq aıtýǵa kóńil bólgen jón.
Oıyndy kórnektilikter paıdalana otyryp, etkizýge bolady.
1) Urmaly nemese ishekti aspaptardy (dabyl, asataıaq, tuıaqtas, qońyraý, dombyra, kobyz, jetigen, t. b.) dybys erekshelikteri arqyly aıyra bilýge daǵdylandyrý. Oıyn barysynda balalardyń belsendiligin, qyzyǵýshylyǵyn joǵaltyp almaý maqsatymen, aspaptardy sheshimin durys tapqansha kórsetpegen jón.
2) Kúıdi tyńdatyp, odan alǵan áserin suraý. Nemese, kúıdi tyńdata otyryp, olarǵa kúıden algan serin, kóńil kúıin, oı sezimi men tolymysyn sýretke saldyrý kerek.
Z) Oıý - órnekterdiń túrlerin kórneki kuraldar paıdalaný arqyly taptyrý. Kórneki kuraldarǵa — úı jıhazdarynan: túskıiz, qorjyn, kıiz, ár túrli ılústrasıalardy paıdalanýǵa bolady.
Mýzykalyq oıyn «Kógı gók»
Qyzdy kempir etip saılaıdy. Qalǵandary qaz bolady. «Kempir» shetke shyǵyp turady, baska oıynshylar qazdaı tizilip, biriniń sońynan biri ustap, hormen ándetedi. (Birneshe ret qaıtalanady).
Balalar qazdyń júrisine elikteı aqyryn oń men solǵa shaıqalyp «kempirdiń» qasyna keledi. Birinshi kelgen balaǵa «kempir» ıne (shep, taıaqsha) berip: «Joǵaltpańdar!»— dep tapsyrady. Balalar aınala júrip, qaıtadan qazdaı tizilip «kempirge» keledi.
Kempir: (Birneshe ret qaıtalanady.)
dep jaýap beredi.
Olaı bolsa, senderdiń birińdi alyp qalamyn dep kempir balalarǵa bas salady. Balalar tizbegin jazbaı qasha jónelýi kerek. Kolǵa túsken bireýin «kempir» qasyna alyp qala beredi. Oıyn barlyq balalardy túgel ustap bolǵansha qaıta jalǵasa beredi.
Úsh gúl
Áýenniń kóńil kúıin ajyratyp bilý qabiletin damytýǵa arnalǵandıdaktıkalyq oıyn.
Oıyn quraldary
Kórnekilik: kartonnan jasalynǵan úsh gúl (gúldiń ortasynda kóńildi, kóńilsiz jáne uıyqtap jatqan «tulǵanyń» sýreti salynǵan), áýenniń úsh kóńil kúıin kórsetip jatady.
1. Jáı áýen, Kóńilsiz áýen, Kóńildi áýen
Gúlderdiń oryna úsh kúnniń kózin nemese úsh bultty istep alýǵa bolady.
Taratylatyny: Ár balaǵa áýenniń kóńil kúıin bildiriten bir gúlden beriledi.
OIYN SHARTY
1. Mýzyka jetekshisi mýzykalyq shyǵarmany oınaıdy. Bir bala shyǵyp áýenniń kóńil kúıine saı gúldi alyp shyǵady. Eger de balaǵa mýzykalyq shyǵarma tanys bolsa, ol bala shyǵarmany atyn jáne de kompozıtoryn ataıdy.
2. Ár balanyń aldynda úsh gúl jatady. Mýzyka jetekshisi mýzykalyq shyǵaramany oınaıdy da balalar áýenniń kóńil kúıin ajyratyp áýenge saı gúldi alyp shyǵady.
Sıqyrly tekshe
Maqsaty: Tekshedegi ańdardyń daýysyn keltirip, tembyryn ózgertý múmkindiginshe joǵarý kóterý.
Oıyn sharty: Kóńildi qıyn emes áýen oınalady. Pedagog jáne balalar sheńberge turady. Teksheni bir birine qoldaryna berip, taqpaq aıtady.
– Alma kepti domalap,
– Kóshe boıyn aralap.
– Kim almany tabady,
– Sol oıynnan shyǵady.
Qaı balanyń qolynda tekshe qalyp qoısa, sol bala teksheni ortaǵa laqtyrady. Pedagog tekshede qandaı sýret ekenin balalardan suraıdy. Balalar jaýap beredi. Eger tekshede mysyqtyń sýreti bolsa, pedagog ol balaǵa mysyqtyń qalaı amandasatyn kórsetýin suraıdy.
NE QALAI DYBYSTAIDY?
Qustar.
Sýretterge qarap, qaı qus qandaı dybys shyǵaratynyn ańyqtap, olardyń qımyldaryn keltirip, mýzykamen qımyldaý.
KÚNNİŃ KÓZİ JÁNE BULT
Oıyn sharty: Balalar pesany tyńdaıdy. Pesanyń mazmuny kóńildi bolsa - kúnniń kózin shyǵarady, kóńilsiz bolsa - bultty, al jáıǵana ortasha bolsa - kúnniń kózimen bult arlasqan kartochkany shyǵarady. Balalar jaýaptyń durystyǵyn ózderi baǵalaıdy.
Maqsaty: Áýenniń mazmunyn ajyrata bilý.
MÝZYKALYQ ÚISHİK
Pedagog úıshikti kórsetip, onda ártúrli aspapta oınaıtyn mýzykanttar turatynyn aıtady.
Oıyn sharty: Pedagog jabylǵyshtyń artynda turyp mýzykalyq aspapta oınap ándetedi. Aspan únin tanyǵan bala aspaptardyń sýreti bar kartochkanyń sáıkesin alyp, úıdiń bir bos áınegin jabady. Osylaısha barlyq terezeler talyń jabylýy kerek.
Maqsaty: Aspaptardyń tembrin ajyrata bilý.
Qımyl qozǵalys oıyndar Áýen - sazdy oıyndar. júkteý
You Might Also Like
