InfoHub Logo

Mamandyǵym - maqtanyshym! (Esse)
Ustaz - eń aldymen, oqýshy úshin bilim nárin quıýshy izgilik ıesi, ómirlik tájirıbelerdi úıretýshi tálimger, adamgershilikke baýlıtyn tárbıeshi psıholog ekeni sózsiz. Ustaz árqashan shákirtterine búgingi alǵan biliminiń erteńgi kúni qajettiligien sezdire alatyndaı qasıeti bar, mektep tabaldyryǵyn attaǵan árbir jas órenniń bolashaqtaǵy kózdegen maqsattaryna qol jetkizýine baǵyt bere alatyn úlken tulǵa. Iá, halqymyzdyń, ata - babalarymyzdyń ejelden kele jatqan ómirlik tájirıbesin, salt - dástúrin, ádet - ǵuryptaryn, jaqsy qasıetterin, búgingi zamannyń ozyq jetistikterin jas urpaq ustaz arqyly, onyń aıtqan tálimdi sózderi men ónegeli isteri arqyly úırenedi. Al, bul mindet qashanda qıyn jaýapty ekeni belgili.

Ábý Nasyr Ál - Farabı babamyzdyń: «Ustaz jan - jaqty túsinigi mol, qandaı isti bolsa da tez sheship, tujyrymdaı alatyn, ushqyr oıly, kóregen, batyl Hám sheshen bolýy kerek. Jáne de ustaz shyndyq pen ádildiktiń qajymas jaqtaýshysy, qaıratty kúreskeri bolýy tıis» - deıtin qanatty sózi bar. Qaı kezeńde de ustazdyqty uly mamandyq dep sanaǵan. Ustazǵa aq táj kıgen patsha da, aq kıizge kótergen han da bas ıip, taǵzym etken. Batystaǵy Arıstotelden keıin ekinshi ustaz atanǵan Ábý Nasyr ál - Farabı, al kúlli Shyǵys álemin óziniń danyshpandylyǵymen tańǵaldyrǵan «Shyǵys ustazy» atanǵan Syma Sán sıaqty álemdegi ustazdyqtyń uly úlgisin kórsetken tulǵalar az emes.

Búginde osy mamandyqtyń tizginin ustap, talaılardyń talaby men talantyn tasytyp júrgen ustazdar dúnıeniń ár buryshynda adamzattyń saýatyn ashyp, rýhanı jáne materıaldyq qundylyqtardy múmkindiginshe tıimdi meńgerýdiń túrli ádis - tásilderin tereń zerittep, teorıalyq taldaýlar men tájirıbeler jasap, zor tabystarǵa jetýde.
Búkil dúneıjúzilik bilim berý keńistigine kirý maqsatynda qazirgi kezde elimizde bilimniń jańa júıesi qurylýda. Bul úrdis pedagogıka teorıasymen oqý - tárbıe jumysynda naqty ózgerister engizýmen qatar elimizde bolyp jatqan túrli baǵyttaǵy bilim berý qyzymetine jańasha qaraýdy, qol jetken tabystardy saralaýdy, shákirtterdiń shyǵarmashylyq áleýetin damytýdy, muǵalimderdiń ǵylymı baǵytqa bet burýyn, is - áreketti jańasha turǵyda uıymdastyrýdy talap etedi.

Muǵalimderi qandaı bolsa, qoǵamy da sondaı bolmaq degen buljymys zańdylyq erte ýaqyttardyń ózinde – aq belgili bolǵan. Osydan kelip, bilim berý men ǵylym qyzmetkerleriniń qazirgi kezdegi róli men bedeli elimizdiń túrli jyıyndarynda erekshe atap kórsetilip júr. muǵaliminiń eńbegin óziniń mándiligi boıynsha ózge eńbekpen salystyrýǵa bolmaıdy, óıtkeni ol eńbektiń nátıjesi – adam... Eń bilgir, eń jaýapty, eń negizgi bolyp tabylatyn sol muǵalimge otbasy men qoǵam eń qymbattysyn, óz eliniń azamattarynyń taǵdyryn, onyń bolashaǵyn tabys etken. Muǵalimdik qyzmet árbir oqýshynyń, jetkinshek urpaqtyń qoǵam men memleket taǵdyry úshin jaýap beretindigimen sıpattalady. muǵalimge qoıylatyn birqatar negizgi talaptar bar ekendigi aıqyndalady:
- alǵashqy talap pedagogıkalyq qabilettiliktiń bolýy oqýshylarmen jumys júrgizýge beıimdilikten;
- balalarǵa súıispenshilikten;
- olarmen qarym - qatynasta qanaǵattanýdan kórinetin tulǵalyq sapa.
Pedagogtyń tulǵalyq sapalary:
- oqýshyny tulǵa retinde qabyldaýy, ony tabysqa jetetinine sendirý jáne múmkindikterin kóre bilý, ári ony nyǵaıtyp otyrý;
- málimetterdi qysqasha berý arqyly oǵan álsiz oqýshynyń da, kúshti oqýshynyń da qol jetkizýine múmkindik týǵyzý;
- jańa jaǵdaılarǵa tez beıimdelip, sabaqty ońtaıdy qaıta qura bilý;
- meıirimdi, biraq talap qoıa bilý;
- oqýshyny bilim alýǵa jumyldyra bilý jáne oqýǵa yqylasyn qoldap otyrý;
- oqýdaǵy qıyndyqtardy aldyn ala bilip, sol qıyndyqtardy jeńýge baǵyt berip otyrý;
- óz jumystarynyń kemshilik jaqtaryn kóre bilý, ony joıyp otyrýǵa umtyldyrý.
Mamandyǵym - maqtanyshym! (Esse). júkteý