InfoHub Logo

Atyraý oblysy,
Jylyoı aýdany, Qulsary qalasy
"Qulynshaq" ıaslı baqshasy Qýatova Aınur

Bilim aýmaǵy: «Tanym», «Qatynas», «Shyǵarmashylyq»
Bilim bólimi: Kórkem ádebıet
Taqyryby: «Tabıǵatty aıalaýǵa, qorǵaýǵa úıreneıik»
Maqsaty: tabıǵat álemin aıalaý jáne jaýapkershilik qarym - qatynasyn damytý;
- baılanystyryp sóıleýin, til mádenıetin damytý.
- oılaýǵa, óz oıyn tolyq jetkize, tyńdaı bilýge múmkindik berý;
- sózdik qoryn molaıtý:
- zeıinin, qıalyn damytý
Kórnekilikter: Múltfılm, tabıǵat beınesi sýretteri jáne sýret salýǵa qajetti boıaýlar, áýe shary, mýzyka – úntaspa t. b.
Bılıngvaldyq komponentter: tabıǵat - prıroda, qamqorlyq - zabota

Shattyq sheńberi: «Tabıǵatqa tilek»
«Sálem barsha tabıǵatqa
Orman – taý, ózen - kólim teńizderge
Qaıyrly tań aǵash penen ásem gúlge
Qaıyrly kún ómir súrip eńbek etken barsha janǵa»
óleń mátinimen sáıkes qımyl jasaı otyryp, yntymaqtasa, shattana tilek sheńberin aıtady
Balalar myna ásem mýzyka áýenimen biraz qıaldasaq qalaı bolady,«Bir tamshy sý» taqyrybynda mátindi oqyp balalardyń tyńdaýyna, qıaldaýyna múmkindik jasaý. Mátindi tolyq tyńdaǵan soń suraqtar qoıý:
- Balalar sender nelerdi sýmen sýǵardyńdar?
- Nelerge kómektestińder?
- Tamshy bolyp sýǵarǵan sátte neni sezindińder?
N. Aqylbekovtyń «Jaqsy adam» taqyrybyndaǵy áńgimesin tyńdaýǵa múmkindik jasaýǵa uıymdastyrý. Áńgime jelisi boıynsha suraqtarǵa jaýap berýin suraný:
- Ne sebepti balanyń ákesin jaqsy adam, - dep ataıdy
- Balaǵa kim kómektesti? Nege?
- Bala aǵashtan jaraqattaǵan sátte qandaı sezimde boldy?
- Ósimdik pen adamdardyń uqsastyǵy bar dep oılaısyńdar ma?
- Osy aǵash jaıynda keremet bir «Báıterek» múltfılminen kórinis kórýge múmkindik týǵyzý
- Kórgen múltfılmi boıynsha taldaý jasaý:
- Múltfılmnen neni kórdińder?
- Ne sebepti aıdahardyń kózin joıdy dep oılaısyńdar?
- Bul jerde sender neni uqtyńdar?
- Dáıeksóz: baladan qaıtalaýlaryn ótinedi
- Kim meıirimdi bolsa, sol tabıǵatty aıalaı da, qorǵaı da biledi.

Sergitý sáti:
Kimniń boıy uzyn eken
Al biz kúndi shaqyraıyq
Kún kúldi
Taýlar jýyndy
Aǵashtar túledi
Kókte kún kúledi
Qustar saırap
Butaqqa qondy.
Aldyn - ala boıalǵan sýretterdi aıaqtaýlaryna shyǵarmashylyqpen jumys jasaýǵa múmkindik týǵyzý.
Balalarǵa: - Sen ne istediń?,- dep salǵan sýreti boıynsha áńgimeleýge múmkindik týǵyzý
Balalarǵa dáke baılanǵan áýe sharlary kórsetiledi. Bular ne boldy? Nege uqsatar edińder?.
Durys aıtasyńdar, qarańdarshy bul áýe sharlary jaraqattanypty, kórdińder me jaraqatyna jáne tańyp alǵan. Jaraqatyn jazý úshin meıirimdi sózderdi aıtyp dákeni sheshýlerin ótinedi.
- Mine kórdińder me senderdiń ár meıirimdi sózderiń áýe sharynyń jaraqatyn jazdy, ózimiz biletin óleń joldaryn eske túsire otyryp, áýe sharlaryn joǵaryǵa ushyrýdy uıymdastyrý
Bizder búgin ne istedi deı otyryp eske túsirýge múmkindik jasaý.
- Sonda sender oılaryńa ne toqydyńdar?
Balalar mýzykany tyńdaı otyryp, qıaldaıdy, oılanady, óz oıyn tujyrymdaıdy.
Gúldi, janýarlardy, saıabaqtardy, ormandy, egindikti sýǵardyq. Egindikke, dalaly jerlerge, aǵashtarǵa, ósimdikterge kómektestik. Tabıǵatqa kómekteskenimizdi sezindik. Aǵashtar ásem bolyp ósedi.
Áńgimeni yntamen sezimmen, qyzyǵýshylyqpen tyńdaý
Balalar bar zeıinimen qyzyǵa múltfılmdi kórip tamashalaıdy, óz túsingenin aıtady
Ertóstik aıdahardyń kózin joıdy. Sebebi aıdahar tabıǵatty joıdy, kúnniń betin qara túnekke bastyrdy, qustardyń únin óshirdi
Tabıǵatqa meıirimdi kózben qaraýdy túsindik. Ertóstik batyr sekildi qamqorlyq kórsetýdi uǵyndyq
Sergitý sáti arqyly boılaryn jazyp óleń aıta otyryp, sózderine qaraı is - áreketterdi oryndaıdy.
Jumysqa daıyndyqtary týyndaıdy. Sýretterdi, óz betinshe naqyshyna keltire boıaıdy.
Óz sýretterine qaraı, men kúnniń sýretin boıadym, sebebi balalar aǵash otyrǵyzdy oǵan kún sáýlesiniń nury ósý úshin kerek,- dep aıtady.
Balalar tańyrqaı qarap, áýeshary ekenin aıtady
Saǵatqa, dop, kólikterdiń rýline, kóliktiń dońǵalaǵyna, kúnge, jerge uqsatamyz
Balalar aıaýshylyq sezimmen qaraıdy.
Meıirimdi sózderdi aıtyp dáneni sheshedi.
Aǵashty, kútip, baptaımyz. Ormanda ot jaqpaımyz. Qustarǵa qamqorlyq kórsetemiz. Janýarlarǵa meıirimdilikpen qaraımyz.
Balalar máz - meıram balyp shattanady.
Tabıǵatqa qamqor bolyp
Baılyǵyn biz qorǵaımyz
Ádepti de tártipti bolyp
Jaqsylyǵyn qoldaımyz, – deı kele birlese áýe sharyn joǵaryǵa ushyryp qol bulǵap qoshtasady
Ótkendi eske túsire; shattyq sheńberin qurdyq, shyǵarma tyńdadyq, áńgimelestik, taldadyq sýretti boıadyq, dáıeksóz aıttyq. tabıǵatty aıalaýdy úırendik
Júrekten - júrekke; óz úırengenimizdi túıindeı kele rızashylyǵymyzdy bildireıikshi dep suraný
«Rızamyz» ánin oryndap, bılep qýanyp shattanady, kóńilderi kóteriledi

Kútiletin nátıje:
Bilýi qajet: ónegeli sózdi túsine aıta, óz ómirinde qoldana, tabıǵatty aıalaı, qamqorlyq jasaı bilýi qajet
Qalyptasqan túsinikter: úlkendi qurmetteý, tabıǵatqa qamqor bolý, eńbekti qasterleý, dostarymen tatý bolýdy túsinedi
Oryndaýshylyq qabileti: áńgimeni tyńdap, múltfılmdi kórip taldaı, óz oıyn jetkize, dostaryn tyńdaı tolyqtyra bilý, qıaldaý ony jetkize aıtý, estý, elestetý, oılaý, zeıini artady.