InfoHub Logo

Ońtústik Qazaqstan obylysy
Shardara aýdany
№ 16 kolej
Daıyndaǵan: TU-43 top stýdenti Qaıyrbek Uldana Asylhanqyzy
Jetekshisi arnaıy pán oqytýshy Sagımova Aqsholpan Nurlybaıqyzy

Jospar
1. Kirispe
2. Negizgi bólim
Tátti taǵam túrleri
3. Zertteý bólim
Unnyń fızıkalyq,hımıalyq kórsetkishteri
4. Qorytyndy
5. Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi

Anotasıa

Shyǵarmashylyq - izdenis jumysty jazý barysynda stýdent kondıterlik ónimderi týraly jazǵan. Jazý barysynda jalpy tátti taǵamdardyń jasalý jolyn sóz etti.

Stýdent bul shyǵarmashylyq izdenis jumysty jazý barysynda keńinen daıyndalǵanyn baıqatty. Jasalynǵan taǵamdardy, daıyndaýy sapaly ekeni jumystarynan baıqalyp tur.

Arnaıy pán jetekshisi: Sagımova  A

1 KİRİSPE              

Kondıterlik ónimder kondıter fabrıkalarynda, sehtarda, kombınattarda, taǵamdyq–kondıterlik kásiporyndarda daıyndalady. Kondıter ónimderi energetıkalyq qundylyǵy joǵary, jaǵymdy ıisimen jáne hosh ıisti, tátti, dámdi, kórikti, syrtqy túrimen sıpattalady.

Tehnologıasyna jáne oǵan jumsalatyn shıkizat túrine qaraı negizgi eki topqa qantty jáne undy dep bólýge bolady.

Qantty túrine karamel, kámpıt, shokolad, jemis-jıdekti kondıter ónimderi jatady.

Unnan jasalatyn kondıter ónimderine pechene, pránık, tort,  keks, orama, vaflı, t.b jatady. Kondıter ónimderi – joǵary kalorıaly taǵam. Mysaly, 100 gr pechenede 440 kkal, halýada 570 kkal, shokolad kámpıtte 550 kkal bolady. Kondıter ónimderiniń quramynda qant kóp (70%-ǵa deıin bolatyndyqtan) ol uzaq ýaqyt sapasyn joǵaltpaıdy. Qaǵazǵa oralyp ta, oralmaı da shyǵarylady.

Kondıter ónimderi termıni kóptegen túrlerin qamtıdy. Olar óte mańyzdy ónim bolyp sanalmaǵanymen, óte ataqty, kóp taralǵan ónimder  qataryna jatady. Olardyń keremet dámdik, joǵarǵy energetıkalyq qundylyq jáne salystyrmaly kóp saqtaý merzimi sıaqty  artyqshylyqtary bar. Qazirde arnaıy quramy jáne taǵaıyndalýmen jańa kondıter ónimderi oılap tabylýda. Kondıter ónimderine  tómendegilerdi jatqyzamyz:

-    unnan jasalǵan
-    qantty

Unǵa qoıylatyn tehnıkalyq talaptar.

Unnyń sapasyn baǵalaý ádisi MEST 9404 -60 kórsetilgen. Onda fızıko-hımıalyq kórsetkishteri boıynsha MEST 171-69  sáıkes kelýi kerek. Qyshqyldyǵy, ylǵaldylyǵy, qamyrdyń tez kóterilýi, saqtaýda drojdyń  myqtylyǵy, prestelgen  drojdyń sezgishtigi MEST-te qarastyrylmaǵan. Nan óndirisindegi bıdaı unynyń sapa kórsetkishteri: MEST 26574 -84 «Nan óndirisindegi bıdaı uny. Tehnıkalyq talaptar» standartynda kórsetilgen. Qara bıdaı unynyń sapa kórsetkishi 7045-54 MEST. Bıdaı- qara bıdaı unynyń sapa kórsetkishteri 704554 MEST. Bıdaı – qara bıdaı unynyń sapa kórsetkishteri 12183-6 MEST boıynsha bekitilgen. Nannyń qundylyǵyn tek onyń hımıalyq quramyna qarap qana qoımaı, sonymen qatar onyń dámi, ıisi, nannyń jumsaqtyǵy, syrtqy pishinine de qarap baǵalaıdy.

Qara bıdaı unynyń fermentti solodynyń sapasyn orgonoleptıkalyq jáne fızıko–hımıalyq kórsetkishteri boıynsha baǵalanady. Ol ST18-219- 75 sáıkes kelýi kerek. Oǵan dámi, ıisi, túsi, fızıko-hımıalyq kórsetkishterge ylǵaldylyǵy, ekstratıvtilik, qyshqyldyǵy jatady.

Óndiriske kelip túsetin shıkizattar MEST talaptaryna sáıkes kelýi kerek. Nan óndirisindegi bıdaı jáne qara bıdaı uny.

2. Negizgi  bólim

Undy kondıter ónimderi – reseptýralyq quramy, óndirý tehnologıasy jáne tutynýshylyq qasıetteri ártúrli assortımenti asa keń azyq – túlik ónimderiniń toby.

Undy kondıter ónimderi dep – quramynda qanttyń, maıdyń, jumyrtqanyń mólsheri joǵary unnan jasalǵan kondıterlik ónimderdi aıtady.

Undy kondıter ónimderi  óndirisinde unmen jáne qantpen qatar  maı, onyń ishinde sary maı, ár túrli jumyrtqa ónimderi  jáne t.b sıaqty  joǵary kalorıaly jáne qunarly ósimdikterdiń qoldanylýy bul ónimderdiń taǵamdyq qundylyǵyn joǵarylatady.

Jumyrtqa taǵamdary  - daıyndalý tehnologıasy jeńil ári qarapaıym taǵamdar tobyna jatatyn taǵam. Jumyrtqa taǵamdaryna - pisirilgen, qýyrylǵan, dámdik qospalary salynyp bulǵanǵan jumyrtqalar, omletter, bıskvıtter jatady. Jumyrtqa taǵamdarynyń ishinde ár túrli qospalar salyný arqyly jasalatyn kóptegen aspazdyq taǵamdar bar: por-týgal, shved, ýkraın, belarýs, Rossını jumyrtqalary, alá  roııal jáne  t.b. Qospa retinde kóbine qyzanaq, záıtún, syr,  shujyq, pıaz, sańyraýqulaq qoldanylady. Jumyrtqa taǵamdaryn oılap tabý ońaı. Mysaly,  Rossını jumyrtqasyn qýyrylǵan jumyrtqanyń sarysyn oıyp alyp, ústin pisken qaz baýyrynyń kesegimen jaýyp,  maderadan daıyndalǵan soýs quıyp beredi. Biraq jumyrtqany kúndelikti jeýdiń  zıany da bar. Artyq salmaǵy bar  adamdardyń organızmindegi zat almasý prosesiniń túzelýin tejeıdi.

Sút taǵamdary – sútten daıyndalatyn ár túrli ónimder. Olard  daıyndaý kezinde súttiń saqtalý merzimin uzartý  jáne onyń quramyndaǵy  paıdaly  zattar men  juǵymdylyq sapasyn saqtaý maqsaty da kózdeledi. Sary maı jáne irimshik, sút konservilerin  (qoıytylǵan sút  t.b),  ashytylǵan sút (aıran, qatyq, qymyz, súzbe, shubat t.b)  daıyndaý isi erteden belgili.

Qazirgi ýaqytta  QR azyq- túlik  ónerkásibiniń basty mindeti  azyq- túlikter assortımentin keńeıtý; olardyń sapasyn jaqsartý; dıetalyq, emdik- profılaktıkalyq, vıtamınderge, aqýyzdarǵa jáne basqa da bıologıalyq qundy quramdaýyshtarǵa baı arnaıy ónimder óndirisiniń edáýir arttyrý bolyp tabylady. Sońǵy atalǵan ónimder asa ózekti bolyp tabylady, sebebi QR ártúrli halyq toptarynyń tamaqtaný qurylymyna jasalǵan taldaý emdik-profılaktıkalyq jáne qorǵaýshy qasıetteri bar ónimder tapshylyǵynyń turaqty bolyp otyrǵandyǵy  kórsetti.

Kondıterlik ónerkásipte shıkizat resýrstaryn utymdy paıdalaný, ónimder quramyndaǵy qanttyń, kakao- iri – burshaqtyń, jańǵaqtyń jáne  basqa da shıkizat túrleriniń mólsherin azaıtý boıynsha úzdiksiz jumystar  júrgizilýde.

Bul máseleni sheshý úshin aqýyzdar, mıkroelementter, mıneraldy tuzdar, vıtamınder men jáne t.b  baıytylǵan taǵamdyq qundylyǵy  joǵary kondıterlik ónimderdiń  jańa túrlerin jasap shyǵarýǵa arnalǵan jergilikti jáne dástúrli emes shıkizattardy engizý qajet.

Adamnyń densaýlyǵyn, jumysqa qabilettiligin jáne ǵumyrlyǵyn saqtap turý úshin utymdy tamaqtanýdyń negizgi prınsıpteri buzylmaý kerek. Onyń negizgi prınsıpi negizgi taǵamdyq jáne bıologıalyq belsendi zattardyń: aqýyzdar, maılar, kómirtekter, fermentter, vıtamınderdiń   mıneraldy jáne t.b zattardyń sandyq jáne sapalyq araqatynastaryn bildiretin teńdestik bolyp tabylady. 

Qanttykondıter ónimderi.

Taǵam retinde qoldanylatyn qant adam organızminiń qalypty tirshilik etýine birden bir qajetti hımıalyq zattar - qanttar men kómirsýlar  tobyna jatady. Kómirsý ján maı almasýynyń buzylýymen birge júretin keıbir aýrýlarda (dıabet, semirý) qantty paıdalanýdy birden shektegen jón. Dene eńbegimen jetkilikti dárejedi aınalyspaǵanda, ásirese qart adamdarǵa  qantty mólsherden tys paıdalaný júrek-qan tamyr aýrýlaryn týǵyzady. Qant kúrdeli (krahmal, laktoza, saharoza) jáne qarapaıym (glúkoza, frýktoza) bolyp eki topqa bólinedi. Eń keń taraǵan kúrdeli qant - krahmal nannyń,

Kartoptyń, jarmanyń quramynda bolady. Kókónisterde, jemisterde jáne basqa keıbir azyq-túlikterde krahmaldan basqa, laktoza (cút qapty), ózindik as qanty – saharoza (qyzylsha nemese qant quraǵy) bar. Bul ónimderde jaı qant ta kezdesedi, olardyń ishinde eń jıi taraǵany glúkoza (vınograd qanty) jáne (jemis- jıdek qanty). Glúkozanyń kóp mólsheri – júzim shyrynynda, al frýktozanyki - jemis-jıdekter men  balda bolady. Qarapaıym qant (ásirese glúkoza) organızmge jeńil sińedi jáne bárinen de kóp mólsherde energıa beredi, sondyqtan olardy  shuǵyl túrde  adamnyń ál–qýatyn molaıtatyn zattar qajet bolǵan kezde paıdalanǵan jón.

As qantyn saharozany – qant qyzylshasynyń tamyrynan jáne qant quraǵynan alady. As qorytý kezinde álsiz qyshqyldar men fermentterdiń áserimen as qanty glúkoza men frýktozaǵa bólinip organızmge tez sińedi.

Unnan jasalǵan kondıter ónimderi.

«Kondıterlik ónim» uǵymy ártúrli ónimderdi qolǵa alady. Olardy barlyǵyna tátti dám kelisedi. Ortaq túsinik boıynsha kondıterlik ónimderge qant pen kakaodan, sonymen birge unnan jasalǵan kondıterlik ónimder jáne balmuzdaqtar jatady. Bulardyń barlyǵy taǵam ónimderi bolyp sanalady. Sol sebepti olardy daıyn túrinde nemese daıyndalǵan túrinen de adamzat aǵzasyna taǵam bolyp qyzmet etedi. Bul jaǵdaıda aýrýlardan da saqtaıdy.

Taǵam ónimderi  aǵzaǵa kerekti zattar arqyly energıa tizimin qamtamasyz etedi. Bul jaǵdaıda kóbinese kalorıaly taǵamdar týraly sonyń ishinde mıneraldy zattar men aqýyz jáne  dárýmender men qamtamasyz etedi. Unnan jasalǵan kondıter ónimderiniń qantty kondıter ónimderinen aıyrmashylyǵy – quramynda unnyń bolýy. Olarǵa:

-pechene
-pránıkter, vaflı
-kekster
-pırojnye
-torttar jáne t.b

Reseptýrasyna jáne daıyndaý erekshiligine baılanysty pechene qantty, sozylmaly jáne maı qospaly bolady.

Qantty pechene - tátti, qoıý tústi, názik, úgilgish konsıstensıaly sýda jaqsy isinedi, ózine tán sýreti bar.

Sozylmaly pechene -  elastıkaly serpiledi, qıyn úziletin qamyrdan jasalady, sondyqtan qalyptasý kezinde ónimderdi tesýi, ol qamyrdan  gaz tárizdi zattardy bólinýine yqpal jasaıdy jáne deformasıalardyń aldyn alady. Sozylmaly pechene quramynda qant mólsheri az bolǵandyqtan aqshyl túske ıe. Ol berikteý, anyq kórinetin qatparly qurylymdy, isinýi tómen.

Sdobnoe pechene – basqalarǵa qaraǵanda oǵan slıvochnyı maı qosylady.

Galetter - tik tórtburyshty, kvadrat  nemese domalaq formaly beti tesilgen, qatparly qurylymdy jazyq ónimder. Galetterdiń qamyryn ashytqymen daıyndaıdy jáne (25-60 mın) uzaq ýaqyt aralastyrady, 32-37 ⁰ temperatýrada pisiredi.

Pránıkter tatymdy tátti, jumsaq ejelgi orys ónimi. Pechenege qaraǵanda qant jáne sý mólsheri kóp, maı sý nemese múlde joq jáne  tatymdyqtar qosylǵan.

Syrsovyı pránıkter – túsi aqshyl, glazýrlengen jáne glazýrlenbegen sıroppen.

Vaflı - suıyq bulǵanǵan qamyrdan betteri ártúrli formaly túrinde salmamen jáne salmasyz jasalǵan qurǵaq, qytyrlaǵysh, maıda shuryqty ónimder.

Keksti óte maı qospaly qamyrdan sýkat , meıiz,  korısa, jańǵaq  qosyp jasaıdy. Keksterdi eki túrli jolmen daıyndaıdy.

- drojben jáne hımıalyq borpyldatqyshpen

- hımıalyq borpyldatqyshpen

Pırojnoe men torttar  - joǵary kalorıaly  unnan jasalǵan kondıter ónimi, quramynda unnan basqa kóp mólsherde maı, qant, belok bar. Daıyndaý tásilderi men quramyna qaraı pırojnoe jáne torttar birneshe toptarǵa bólinedi.

- úgilmeli
- bıskvıtti
- qabatty
- mındal-jańǵaqty
- qaınatylǵan jáne t.b

Tehnologıalyq nusqaý

Shokolad, jańǵaq, vanılın qosylǵan sýfle                                                                                   

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Jumyrtqanyń aǵyn salqyndatyp qalyń kóbikke  aınaldyramyz. Jumyrtqanyń sarysyna  qant, un, vanılın, untaqtalǵan shokolad nemese kakao untaǵyn, usaqtalǵan  jáne qantpen qýyrylǵan badam, ystyq sútpen eritip, toqtatpaı aralastyryp qospany qoıýlanǵansha qaınatady. Ystyq qospany jyldam aralastra otyryp juqa aǵynmen  aq kóbikke quıady. Odan keıin daıyn bolǵan quımaǵa maı  jaǵyp 12-15 mın qýyrý shkafynda ustaımyz. Pisken soń  tabada turǵan jerinde tazartylǵan untaq sebý kerek.			Qaınaǵan sýyq sútpen nemese slıvkımen  beriledi.
Azyq-túlik ataýy	Shıkizat massasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			3	7	20
	brýtto	netto	Azyq-túlik kólemi g. (netto)
jumyrtqa	2 dana	80	6	14	40
qant	40	40	120	280	800
sút	40	40	120	280	800
un	8	8	24	56	160
sary maı	2	2	6	14	40
vanılın	0,02	0,02	0,06	0,14	0,4
kakao untaǵy nemese shokolad	5	5	15	35	100
mındal	30	27	150	210	600
rafınadnaıa pýdra	5	5	15	35	100
shyǵyny	13202	20702	45606	92414	26404

Tehnologıalyq nusqaý

Pýdıń sýharnyı

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Jumyrtqanyń sarysyn qantpen aralastyryp, salqyn  sútpen eritedi. Bul qospany vanıldi vaıldi  pechenelerge quıady, usaq bólikterge bólip 15 mınýt  kóterilý úshin qoıyp qoıady. Kóterilgen sýharıge júgeri  jáne jýylǵan meıiz, odan keıin uqyptap aq kóbikti jaǵady. Odan keıin qalyptardy maılap sýharılerdi  ystyq peshke salamyz.			Pýdıń abrıkaty soýspen ystyq túrde beriledi.
Azyq-túlik ataýy	Shıkizat massasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			3	7	20
	brýtto	netto	Azyq-túlik kólemi g. (netto)
sýharı  vanılnye	40	40	120	280	800
sút	80	80	240	560	1600
jumyrtqa	1/2sht	20	6	14	40
qant	15	15	45	105	300
ızúm	10,2	10	30,6	71,4	204
sýkaty	10	10	30	70	200
sary maı	5	5	15	35	100
Pýdıń masasy	-	150		-	-
tuzdyq	-	30	-	-	-
shyǵyny	1622	360	4866	11354	3244

Tehnologıalyq nusqaý

Almadan jasalǵan pechene

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Almanyń syrtqy qabyǵynan tazartpaı tuqymdaryn tesip  ony qantpen toltyrady, sodan soń pisirý ydysyna qoıyp  ústine az mólsherde sý quıyp 15-20 mınýtqa peshke qoıamyz.			Almany ystyq kúıinshe nemese sýyq kúıinshe  jıdek nemese shıe nemese varene seýip nemese rafıkat pýdrasymen beredi.
Azyq-túlik ataýy	Shıkizat massasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			3	7	20
	brýtto	netto	Azyq-túlik kólemi g. (netto)
alma	128	113	384	896	2560
qant	20	20	60	140	400
tuzdyq	-	40	-	-	-
varene	30	30	90	210	600
Rafınadnaıa pýdra	10	10	30	70	20
shyǵyny	188	213	564	1316	3580

Tehnoloıalyq syzba

Qaımaq qosylǵan pechene

Tehnoloıalyq syzba

 Qant qosylǵan jańǵaq

3. Zertteý bólim

Unnyń organoleptıkalyq kórsetkishteri.

Tús- un sortynyń negizgi kórsetkishi. Ol dán túsine, qabyqtar sanyna, tartylý iriligine, nyǵyzdaý dárejesine  jáne unnyń ylǵaldylyǵyna  jaryqtyń túsýine baılanysty bolady. Bıdaı unynyń joǵarǵy sortynyń túsi – aq nemese azdap qońyr reńdi; birinshi sorttyń túsi  - aq nemese aq sarǵysh reńdi; erekshe tartylǵan unnyń túsi - aq sary reńdi nemese sur reńdi bolyp sıpattalady.

Iisi  - qara bıdaı unyna tán bolyp, shiriktiń, kóktiń jáne basqa da bóten ıister bolmaýy kerek.

Dámi – qara bıdaı unyna tán bolyp, qyshqyl, ashty bóten dám bolmaý kerek. Qytyrlaý unnyń jiberilmeıtin aqaýy bolyp esepteledi. Ol dán durys tazartylmaǵan jaǵdaıa bolady.

Nandy pisirýge jáne satýǵa arnalǵan  unda kógergen, qyshqyl dám  bolmaý kerek. Eger de kez kelgen zıankesterdi tapsa, onda ol un satýǵa  jaramsyz bolyp esepteledi.

Undy saqtaý temperatýrasy 12-18⁰ S joǵary bolmaý kerek jáne aýanyń ylǵaldylyǵy 60- 70 % , qurǵaq, taza , jaqsy jeldetiletin  bólmelerde saqtaıdy. Un bóten ıisterdi tez sińiredi, sondyqtan ony ótkir ıisti ónimderden alysyraq jerde saqtaý kerek.

Fızıkalyq – hımıalyq kórsetkishteri.

Bıdaı unynyń ylǵaldylyǵy 15 % dan aspaýy kerek. Unnyń ylǵaldylyǵy joǵary bolsa, onyń sý sińirý qasıeti tómendeıdi. Ol shyǵarylatyn ónimderdiń mólsherin azaıtady.

Unnyń kúldiligi sorttyń qosymsha kórsetkishteri bolyp sanalady. Tómengi sortqa qaraǵanda, joǵary sorttyń kúldiligi tómen bolady. Óıtkeni joǵarǵy sort unynyń dáni negizinen endosperma bólshekterinen turatyndyqtan, bólek dán ulpalarynda mıneraldy zattardyń bir tekti taralmaýy baıqalady. Joǵarǵy sort bıdaı unynyń kúldiligi  - 0,55, birinshi  sort-0,75 ten  ekinshisi 1,25 ten aspaýy kerek.

Unnyń tartylý iriligi  ár sortynda ózindik belgilengen bólshektik mólsherimen sıpattalyp, mańyzdy tehnologıalyq ról atqarady. Unnyń sorty joǵarlaǵan saıyn onyń bólshekteri usaq. Óte iri unnyń sý sińimdiligi tómen jáne pisirilgen nannyń kólemi jetkiliksiz bolyp, onyń jumsaq jeriniń  usaq tesiktiligi qalyń , dóreki bolady. Óte usaq  untaqtalǵan unnyń nanynyń syrty men jumsaǵy kúńgirt, formasy jaıylyp ketken, tez qatyp qalatyn nan daıyndalady.

Unnyń metalomagnıttik qospasy 1 kg. 3 mg nan aspaý kerek. Metaldyq bólshektiń eń úlken mólsheri 0,33 mm-den aspaýy kerek. Shıki jelimsheniń mólsheri men sapasy nan pisirý jáne makaron daıyndaýǵa arnalǵan bıdaı unynyń qasıetin sıpattaıdy. Jelimsheniń elastıkalyq jáne sozylmalyq qasıetine baılanysty, ol qamyrdyń  ashý kezinde kómirqyshqyl gazyn saqtap qalyp pisirý kezinde formasyn qalyptastyrady. Un jarmasynda ishki jelimsheniń mólsheri 30% ten kem bolmaýy kerek. Al joǵarǵy sortta -28, birinshi sortta  -30, ekinshi sortta -25, erekshe tartylǵan -20.

4. Qorytyndy

Men qorytyndylaı kele tátti taǵamdardyń densaýlyqqa zıan emestigin aıtqym keledi.

Mamandar tańerteń uıyqydan oıanǵanda qanty kóbirek salynǵan qara shaı ishý kerektigin aıtady. Ol kúni boıy kóńildi ári sergek júrýge kómektesedi. Sonymen qatar, este saqtaý qabiletin jaqsartady. Tátti taǵamdardyń sharshaǵandy basyp, boıdaǵy kúızelisten arylýǵa kómegi zor. Endeshe ǵalymdar usynyp otyrǵan táttilerdiń tizimi mynadaı:

1. Qara shokolad. Qara shokoladtyń sútti shokoladtan kalorıasy azdaý bolsa da, quramynda adam densaýlyǵyna paıdaly zattar óte kóp. Mysaly: antıoksıdanttar, flavonoıdtar, dárýmender, kálsı, temir, magnıı sekildi elementter bar.

2. Zefır. Basqa táttilerge qaraǵanda zefırdiń qunarlyǵy tómen. Alaıda, bulshyqetińizdi qataıtatyn temir, fosfor, aqýyz sekildi elementter bar.

3. Jemis qaǵynan jasalǵan kámpıt. Bul kámpıtter pishinińizdi buzady dep oılamańyz. Ol marmelad sekilddi, aǵzadaǵy aýyr tuzdy metaldardy shyǵarady.

4. Marmelad. Marmeladta pektın óte kóp. Ol holestırın mólsherin azaıtyp, ishek-qaryn jolyn qalypqa keltiredi. Sonymen qatar, bul táttiniń qunarlyǵy asa joǵary emes.

5. Bal. Baldyń qunarlyǵy qanttiki sekildi. Alaıda, ol qantqa qaraǵanda dámdirek. Mysaly bir staqan shaıǵa 2 shaıqasyq sheker qosqansha bir shaıqasyq bal qossańyz jetip jatyr. Balda aǵzamyzǵa paıdaly dárýmender, mıneraldar, amınqyshqyldary bar.

6. Alýa. Alýa qur tátti ǵana emes, ol aǵzańyzdy jasartýǵa kómektesedi. Óıtkeni onyń quramyndaǵy A, E, V dárýmenderi terińizge paıdaly jáne júrek-tamyr júıesin jaqsartady.

7. Tosap. Tosap dárýmender men mıneraldardyń qaınar kózi. Onyń sizdiń densaýlyǵyńyzǵa eń paıdalylary: tańqýraı tosaby, qyzyl tal tosaby, alhory tosaby jáne jańǵaq qosylǵan tosap.

8. Quraq qant. Osydan 20 jyl buryn batys dıetologtary qońyr quraq qanttardyń paıdaly tustaryn aıtqan bolatyn. Olardyń quramynda aǵzamyzǵa kerekti kálsı, magnıı, temir, fosfor, kalıı sekildi mıkroelementter bar.

10. Jemis-jıdekter. Jemis-jıdekterde ómirińizdi uzartyp, densaýlyǵyńyzdy jaqsartatyn dárýmender, mıkroelementter, mıneraldy tuzdar men antıoksıdanttar kóptep kezdesedi. Quramynda organıkalyq qyshqyldar, efır maıy, aqýyz, pektın jáne jasunyqtar bolǵasyn jemisterdi erteden adam densaýlyǵyna eń paıdaly ónimderdiń qataryna jatqyzady.

5. Paıdalanǵan ádebıetter tizimi

1. Tamaq ónimderin taný. K.Kýzembaev, G.Kýzembaeva.
2. Aspazdyq. K. Kýzembaev.
3. “Qazaqstan”: Ulttyq ensklopedıa/Bas redaktor Á. Nysanbaev – Almaty “Qazaq ensıklopedıasy” Bas redaksıasy, 1998

---