InfoHub Logo

Ońtústik Qazaqstan obylysy
Shardara aýdany
№ 16 kolej
Daıyndaǵan: TU-43 top stýdenti Qurban Toǵjan Seıdahmetqyzy
Jetekshisi arnaıy pán oqytýshy Sagımova Aqsholpan Nurlybaıqyzy

 

Anotasıa

Shyǵarmashylyq - izdenis jumysty jazý barysynda stýdent órik jáne onyń paıdasy týraly jazǵan. Jazý barysynda jalpy órikten  taǵamdardyń jasalý jolyn sóz etti.

Stýdent bul shyǵarmashylyq izdenis jumysty jazý barysynda keńinen daıyndalǵanyn baıqatty. Jasalynǵan taǵamdardy, daıyndaýy sapaly ekeni jumystarynan baıqalyp tur.

Arnaıy pán jetekshisi: Sagımova A

Jospary:
1. Kirispe
2. Negizgi bólim
Órik paıdaly ósimdik
Órikten taǵamdar
3. Zertteý bólimi
Órik shyrynyn alý ádisi
Órikti keptirý ádisi
Órik dániniń paıdasy ne zıany ne.
4. Qorytyndy
5. Paıdalanǵan ádebıetter tizim

1. Kirispe

Órik (Prunus armeniaca) — raýshangúldiler tuqymdasyna jatatyn jemis aǵashtarynyń týysy, jemis daqyly bolyp sanalady. Aǵashtary óte bıik, 8 – 15 m aralyǵynda. Japyraqtary jalpaq, joǵary jaǵy úshkirleý, tisti bolyp keledi. Jemis búrshikteri bir gúl beredi, olar aq nemese qyzǵylt tústi, japyraqtarynan buryn ashylady. Jemisi etti, túkti, al súıegi jyltyr.Órik – jaryq, jylý súıgish daqyl, jeńil aýa, ylǵal ótkizgish topyraqtarda jaqsy ósedi, al sazdy, tuzdy jerler Órik ósirýge jaramsyz keledi. Qurǵaqshylyqqa tózimdi. Tikpe kóshetteri otyrǵyzylǵan baqtar 3 – 4 jyldan keıin ónim bere bastaıdy, 40 – 50 jáne odan da kóp jyl ómir súredi. Ár túbinen 15 – 20 (7 jyldyq aǵash), 60 – 100 kg (15 – 20 jyldyq aǵash) jemis alynady. Jemisi shilde aıynda pisedi, salmaǵy 20 – 70 g. Jemisiniń quramynda 4 – 20% qant, alma jáne lımon, t.b. qyshqyldary, 10%-daı karotın, 0,4 – 1,3% pektın zattary, al tuqymynda 29 – 58% maı bolady. Jemisiniń ózin, keptirilgen jáne óńdelgen kúıinde (shyryn, tosap) paıdalanady. Órik aǵashyn egisti jelden qorǵaıtyn orman alqabynda otyrǵyzady jáne shabdalymen telý úshin ósiriledi. Óriktiń mádenı sorttaryn kóbeıtý tásili – ulastyrý. Negizgi otyrǵyzý tásili tik buryshty, qatar aralyǵy 6 – 8 m, qatar ishi 5 – 6 m. Otyrǵyzǵannan keıin jas aǵashtardyń bórikbasyn qalyptastyrý úshin shyrpý (qysqartý, sıretý) jumystaryn júrgizip, 3 – 4 jylda bir ret organık jáne mıneraldyq tyńaıtqyshtar engizip turý qajet.

Qazaqstanda Jambyl, Ońtústik Qazaqstan, Almaty oblystarynda bir túri – kádimgi órik (A. vulgaris) ósiriledi.
Munyń burynǵy KSRO-da 4 túri bar: Sıbır órigi, mońǵol órigi, qara órik jáne kádimgi órik. Órikterdiń keptirilgen jemisteri (órik, quraǵy, shaptaly) jáne konservisi tamaqqa jumsalady. Óriktiń negizgi sorttary: «Qyzylbet», «Ambrozıa», «Lýıza», «Shalah», «Hosrovsham», «Hýrmaı», «Buhara», «Tovarısh», «Ansý» jáne t. b.Órik – raýshangúlder tuqymdasy, súıekti jemister tobyna jatatyn ósimdik. Jabaıy túri Qazaqstannyń Jońǵar Alataýynda kezdesedi, sondyqtan óriktiń Otany – Qazaqstan dep aıtýymyzǵa ábden bolady. Shyǵys, Orta Azıa, Kavkaz aımaqtarynda taralǵan. Eýropaǵa abrıkos Armenıadan kelgendikten, óriktiń otany dep sanalǵan. Latynsha «armeniacus» dep atalýy da osy sebepten. Al fransýzdar óriktiń ataýyn óz yńǵaıyna keltirip «abricot» atyn berse, sońǵy ataýy nemisterdiń «Abrikosse» sózinen alynyp, oryssha «Abrıkos» atalyp ketken. Óriktiń 8-ge jýyq túri, 20 jýyq surypy bar. Qazirgi kezde órik barlyq tropıkalyq jáne sýbtropıkalyq aımaqtarda ósiriledi. AQSH-ta, Avstralıada da ósedi. Órikti eksportqa eń kóp kólemde shyǵaratyn Iran men Túrkıa. Órik aǵashynyń bıiktigi 5-12 m, keıde tipti butatektes ósimdik. Surypyna qaraı japyraǵy jumyrtqa, júrek, domalaqtaý pishindi, jıekteri aratisti. Gúli aq, qyzǵylt tústi, jaǵymdy hosh ıisi bolady. Naýryz-sáýir aılarynda gúldep, shilde aıynda jemis beredi. Jemisi sarǵysh-qyzyl, jumsaǵy tyǵyz, ortasynda súıegi bar. Dámdi, tátti. Jylda jemis beredi. Órik aǵashy 100 jylǵa deıin ómir súredi, 25-40 jyl jemis beredi. Órikti tuqymnan jáne vegatıvtik tásilmen qalemsheleý, ulastyrý arqyly kóbeıtedi. Kóktemde egedi. Otyrǵyzǵannan keıin 3-4 jyly jemis bere bastaıdy. 5-shi jyly 3-5 kg, 7-shi jyly 15-20 kg, al 15-20 jyly 60-100 kg-ǵa deıin jemis beredi. Kavkazda, Orta Azıada bir aǵashtan 300-400 kg jemis beretin suryptary bar. Órik – jylýsúıgish ósimdik. Órik jelsiz, yq jáne kún kózi mol túsetin jerde jaqsy ósedi. Qurǵaqshylyqqa tózimsiz. Qyrqý-kesý jumystaryn kúzde júrgizedi. Kóń jáne mıneraldy tyńaıtqyshtarmen qorektendirip turǵan abzal.

2. Negizgi bólim

Órikten kompot jasaý. Órikti jaqsylap jýyp, kesip, súıeginen, qabyǵynan tazalaıdy. Sonan keıin ony qaınaǵan yssy sýǵa salyp, jumsaǵansha qoıady. Jumsaǵannan keıin órikti súzip alyp, bankalarǵa salyp ústine yssy sıropty quıady. Buryn ázirlep qoıǵan qaqpaqtarmen banka aýzyn bastyryp, ishinde yssy sýy bar kastrúlge salyp (eger bankalar 0,5 lıtrlik bolsa 10-15 mınýt, lıtrlikti 15-20 mınýt qaınatyp) 80°-90° temperatýrada pasterızasıalaıdy. Sırop jasaý úshin 1 kg tazalanǵan erikke 1 kg qant salyp 1 stakan sý quıady. Óriktiń pisken jemisi adamnyń aýrýǵa degen qarsylasý qabiletin arttyryp, kózdiń kórý múmkindigin kóteredi. Júrek-qantamyrlary aýyratyn, terisi buzylǵan adamdarǵa úlken kómegin tıgizedi. Qazirgi zamannyń ǵalymdary – 100 g pisken óriktiń taǵamdyq qundylyǵy 250 g sıyr baýyrynan kem túspeıdi eken. Ony keptirgen kezde quramyndaǵy glú­koza 6 ese artatyndyǵyn dáleldegen.

Keptirilgen órikti únemi jegen adam qany azdyqtan, ókpe men qolqanyń syrqatynan aıyǵyp, baýyr men ót jumysynyń jaqsaratynyn naqty synaqtan kórgen. Sonymen qabat adam eske saqtaý qabiletin saqtap, shashynyń ósýin jaqsartqan. Shóldi qandyryp, aǵzalardy mıkroelementtermen baıytqan. Onyń quramyndaǵy dárýmender shamadan tys semirgen áıelderdi belgili dárejede aryqtatatyny naqty tájirıbeden kórindi.

1. Aýrýǵa qarsylasý qabiletin arttyryp, júrek-qantamyrlary aýrýynyń aldyn alý úshin qystyń sýyq kezderinde kún saıyn 8-10 tal keptirilgen órikti úzbeı jep otyrsańyz, qystan qysylmaı shyǵasyz. Al, jazda jańasy shyqqan kezde sony jegen jón.

2. Jutqynshaq aýyryp, qolqa qabynyp, jótel paıda bolǵan kezde óriktiń súıegin shaǵyp dánin untaqtap, bir shaı qasyqty bir staqan ystyq sútpen iship alsańyz, kúnine úsh ret, úsh kún qatarynan nátıjesine kózińiz jetedi.

3. Júrek qaǵyp mazańyzdy alatyn bolsa jarty kı­logramm lımondy usatyp týrap, bir staqan balǵa aralastyryńyz. Oǵan 20 tal órik dánin untaqtap qosyńyz da 3 kún jyly jerde jabyq ydysta ustańyz. Osydan soń tańerteń-kesh as aldynda bir as qasyqtan jeńiz. 20 kún bir emdelý merzimi.

4. Júrek jumysynyń buzylýynan denege isik shyqqanda 200 g keptirilgen órikti 1 lıtr qaınap turǵan sýǵa salyp, 6  saǵat jyly orap qoıady. Osydan soń órikti arnaıy ydysta syǵyp sýyn bólek quıyp alady da, bir staqandy jutym-jutymnan bólip as aldynda ishedi.

Óriktiń jańa jınalǵan ónimi asqazanynda jara bar adamdar úshin bolmaıdy. Al, sýsamyr aýrýy bar adamdar jańasyn, keptirilgenin de jeýge bolmaıdy. Óıtkeni, onyń quramynda glúkozasy kóp. Sary óriktiń dáninen dári dármek jáne kosmetıkalyq ónimder salasynda súıyq maı (abrıkosovoe maslo) óndiriledi. Bul órik maıy, túril dárilik jáne emdik kremder, mazdar, sýspenzıalar jasaǵanda eritkish komponent esebinde, shash jáne bet terisiniń kútimine analǵan shampýndar men kosmetıkalyq ónimder daıyndaýda keńinen paıdalanylady. Dárilik vısmýttyń qosylystary órik jáne shabdaly maıynda óte jaqsy erıdi. Qytaı jáne Tıbet medısınasynda erte kezde astma, kókjótel, júıke, júrek aýrýlaryna emdik dáriler daıyndalǵan jáne qazirgi ýaqyttada óz mańyzdylyǵyn joıǵan joq. Keıbir elderde halyq emshileri qaterli isikti (rak) emdeýge sary óriktiń dáninen jasalynǵan dármekterin paıdalanyp júr. Sary óriktiń dáninde AMIGDALIN degen glıkozıdttiń óte kóp ekendigi anyqtaldy. Bul glıkozıd adam aǵzasynda askorbın qyshqylymen árekettesip asa qaýipti ýly zat sınıl qyshqylyn túzetin bolǵandyqtan qazirgi medısınada rak aýrýlaryn amıgdalınmen emdeýge zańmen  qatań tıym salynǵan. Eger sary óriktiń dáni varenege qosylǵan bolsa, (kóp dastarhannan kórip júrmin jáne óte dámdi) rahattanyp jeı berýge bolady, sebebi vareneniń quramynda qant óte kóp bolǵandyqtan sınıl qyshqyly neıtraldanyp ketedi. Jalpy toksıkologıada sınıl qyshqylymen nemese sınanıdtermen ýlanǵan adamǵa (eger tiri bolsa) antıdot esebinde qant, glúkoza,metıl kógi ,natrıı tıosýlfatyn paıdalanady.

Tehnologıalyq syzba

Órik tuzdyǵy

Tehnologıalyq nusqaý

Órikten sýsyn

Tehnologıalyq prosestiń qysqasha sıpattamasy			Daıyn taǵamnyń qysqasha minezdemesi
Azyq –túlik ataýy	Shıkizat massasy		Sybaǵa kóleminiń esebi
			7	15	25
	brýtto	netto	Azyq –túlik kólemi g.(netto)
Abrıkos	238	100	1 666	3 570	5 950
Qant	160	160	1 120	2 400	4 000
Shyǵymy		1000	8 043	17 235	28 725

3. Zertteý bólim

Órik shyrynyn alý ádisi. Tolyq pisken, zaqymdalmaǵan, soǵylmaǵan jáne qurt túspegen órik jemisteri tańdap alynady. Jemis sagaǵyn alyp tastap, aǵyp turǵan sý astyna qoıyp jaqsylap jýylady. Sýy tolyq aǵyp bolǵan soń, ishindegi súıegin alyp tastaıdy. Sonan keıin kastrúlge 2 kg órikke bir stakan sý quıyp 10 mınýt qaınatady. Pisken órikti metal tor ústine salyp ezedi. Bul ezilgen órik ústine qant salynyp sırop jasalady (1 lıtr sıropqa 250 gram qant salynady). Alynǵan qosyndyny 10 mınýt qaınatady. Ol osy kúıinde yssy sý býyna ustap jylytyp alynǵan shyny bankalarǵa moınyna 1-sm jetkizbeı quıylady. Bankalardy ishinde yssylyǵy 70° sýy bar kastrúlge qoıyp (bankany 0,5 lıtr bolsa 15 mınýt, lıtrlikti 20 mınýt qaınatyp) sterılızasıalaıdy. Odan keıin bankalardyń aýzyn jyldam jaýyp, sýytý kerek.Órik shyrynyn sterılızasıalamaı-aq jasaýǵa bolady. Ol úshin qaınatylǵan shyryndy jylytylǵan bankalarǵa quıyp, aýzyn tez jaqsylap, jaýyp, odeıalǵa 10 mınýt orap qoıylady. Odan keıin bankalardy salqyndatady.

Órikti keptirý ádisi. Órik jemisi eki túrli etip keptiriledi:  1. Tutas (súıekshesimen) keptirý. 2. Kýraga egip (súıegin alyp tastap, ekige bólip) keptirý nemese qaısa túrinde (súıegin alyp tastap, bútin órikti) keptirý. Keptirilgen órik baǵaly taǵam bolyp esepteledi. Órik keptirilmes buryn jýylady, súıegin alyp tastaıdy. Suıyq etip eritken lımon nemese sharap qyshqylynyń eritindisine 10 mın salyp qoıylady (mundaı qyshqyldar eritindisin ázirleý úshin 1 stakan sýǵa, 2 shaı qasyq krıstal túrindegi qyshqyl eritiledi). Eritindiden órikti alyp, elektiń ústine bir qabat etip ornalastyryp, shań túspeıtin jerge kúnniń kózine qoıyp keptiredi. Kesh túskende qurǵaq bólmege kirgizip qoıady. Osy ádisti qoldanǵanda 4 kúnde keýip bolady. Órik jaqsy kepkennen keıin 3-4 elektegi kýragany bir elekke salyp, kóleńkege qoıyp ábden qurǵatady. Keptirilgen jemista tamaqqa qoldanar aldynda sýyq sýǵa jaqsylap jýady. Ystyq sýǵa jýýǵa bolmaıdy, sebebi yssy sýda qosh ıisi, birqatar organıkalyq zattary erip ketedi. Kepken órikten kompot ázirleý úshin 40 gram kepken órikke 20 gram qant salynady. Kepken órikti uzaq saqtaý úshin, ony shyny nemese metal bankalarǵa salyp, aýzyn jaqsylap jaýyp, temperatýrasy qalypty bólmege qoıý kerek. Órikti bulaı saqtaý ony paıdalanýǵa jáne qoldanýǵa óte qolaıly.

Órik dániniń  paıdasy ne zıany ne. Sary óriktiń dáninen dári dármek  jáne kosmetıkalyq ónimder salasynda súıyq maı (abrıkosovoe maslo) óndiriledi. Bul órik maıy, túril dárilik jáne emdik kremder, mazdar, sýspenzıalar jasaǵanda eritkish komponent esebinde, shash jáne bet terisiniń kútimine analǵan shampýndar men kosmetıkalyq ónimder daıyndaýda keńinen paıdalanylady. Dárilik vısmýttyń qosylystary órik jáne shabdaly maıynda óte jaqsy erıdi. Qytaı jáne Tıbet medısınasynda erte kezde astma, kókjótel, júıke, júrek aýrýlaryna emdik dáriler daıyndalǵan jáne qazirgi ýaqyttada óz mańyzdylyǵyn joıǵan joq.Keıbir elderde halyq emshileri qaterli isikti (rak) emdeýge sary óriktiń dáninen jasalynǵan dármekterin paıdalanyp júr. Sary óriktiń dáninde AMIGDALIN degen glıkozıdttiń óte kóp ekendigi anyqtaldy. Bul glıkozıd adam aǵzasynda askorbın qyshqylymen árekettesip asa qaýipti ýly zat sınıl qyshqylyn túzetin bolǵandyqtan qazirgi medısınada rak aýrýlaryn amıgdalınmen emdeýge zańmen  qatań tıym salynǵan.Eger sary óriktiń dáni varenege qosylǵan bolsa,( kóp dastarhannan kórip júrmin jáne óte dámdi) rahattanyp jeı berýge bolady, sebebi vareneniń quramynda qant óte kóp bolǵandyqtan sınıl qyshqyly neıtraldanyp ketedi. Jalpy toksıkologıada sınıl qyshqylymen nemese sınanıdtermen ýlanǵan adamǵa (eger tiri bolsa) antıdot esebinde qant, glúkoza, metıl kógi, natrıı tıosýlfatyn paıdalanady.

4. Qortyndy

5. Paıdalanǵan ádebıetter tizimi

1. Tamaq ónimderin taný. K.Kýzembaev, G.Kýzembaeva.
2. Aspazdyq. K. Kýzembaev.
3. “Qazaqstan”: Ulttyq ensklopedıa/Bas redaktor Á. Nysanbaev – Almaty “Qazaq ensıklopedıasy” Bas redaksıasy, 1998

---