Qazaqstannyń 18 ǵasyrdaǵy áleýmettik – ekonomıkalyq jáne saıası damýy. 18 ǵasyrdyń birinshi shıregindegi qazaq handyǵynyń ishki jáne syrtqy jaǵdaıy
8 synyp
İ BÓLİM. Qazaqstannyń 18 ǵasyrdaǵy áleýmettik – ekonomıkalyq jáne saıası damýy. 18 ǵasyrdyń birinshi shıregindegi qazaq handyǵynyń ishki jáne syrtqy jaǵdaıy
Konspekt
Orys memleketi ortaazıalyq handyqtarmen saýda - ekonomıkalyq, dıplomatıalyq qatynastaryn keńeıtkennen keıin, 16 ǵasyrdyń sońy – 17 ǵasyrdyń basynda Qazaqstanǵa qyzyǵýshylyǵy arta tústi. 16 ǵasyrdyń sońy men 17 ǵasyrda orys memleketinen qazaq dalasy arqyly Buhar men Hıýaǵa 44 elshilik pen orystyń 9 dıplomatıalyq jelileri ótken. 1613 jyly 300 adamnan turatyn Hodja Naýryz elshiliginiń saýda kerýeni qazaq dalasy arqyly Orta Azıadan Astrahanǵa, Edil ózenimen Saratovqa, Samaraǵa, Qazanǵa barǵan.
Orys úkimeti Qazaqstanmen shekarada qorǵanys bekinisterin salýǵa kiristi. Obsk qalashyǵy (1585 j), Túmen (1586 j), Tobyl (1587 j), Tara (1594 j), Tomsk (1604 j) áskerı - baqylaý qonystary Qazaq handyǵynyń soltústik - shyǵysyn otarlaýda tirek boldy. Joǵarǵy Ertis boıyna salynǵan Jámish (1716 j), Omby (1716 j), Jelezınsk (1717 j), Semıpalatınsk (1718 j), Pavlodar, Óskemen (1720 j) áskerı bekinisteri qazaq jerine Reseı áskeriniń ishkerilep enýin jeńildetti. Qazaq - jońǵar qaıshylyqtarynyń shıelenisýi, I. D. Býhgols, V. Cheredov, P. Stýpın, I. N. Lıharevtiń qazaq ólkesine áskerı joryqtary Reseıdiń Qazaqstandaǵy yqpalyn kúsheıte tústi. Reseı Qazaq handarynyń oırat jaýlaýshylarymen kúresin óz maqsatyna sheber paıdalandy.
Qazaq jerin biriktirýshilerdiń biri Táýke han Reseımen qarym - qatynasty ýshyqtyrmaı, shydamdylyq kórsetip, eldiń basty kúshin jońǵarlarǵa qarsy joryqqa baǵyttady. Táýke han bılegen kezde qazaq handyǵyn ýaqytsha bolsa da qalypqa keltirip, bir ortalyqqa baǵyndyrdy. Ol 1715 jyly (keıbir derekterde 1718 jyly) qaıtys boldy. Táýke hannyń ornyn basqan Qaıyp sultan handyqty álsiretip aldy. Kishi júzdi Ábilqaıyr, Orta júzdi Sámeke, Kúshik, Uly júzdi Jolbarys basqaryp, úsh júzdiń birligi álsiredi. İshki saıası jaǵdaıǵa Nuraly men Eraly, Orta júzde Baraq sultan, shaqshaq rýynan Jánibek Qoshqaruly, qanjyǵaly Bógenbaı, Uly júzde Tóle bı men Bólek, Hangeldi batyrlar aıtarlyqtaı yqpal etti. Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy azattyq kúresin uıymdastyrýda belgili qolbasshy jáne memleket qaıratkeri Ábilqaıyr erekshe kózge tústi. 18 ǵasyrdyń basynda qazaq feodaldyq memleketiniń ishki jáne syrtqy saıası ahýaly kúrdeli jaǵdaıda qala berdi.
Konspekt suraqtar
1. Qazaq handyǵynyń ishki saıası jaǵdaıyna yqpal etken Uly júz qaıratkerleri:
2. Pavlodar, Óskemen bekinisteri qaı jyly salyndy:
3. Orys úkimeti Qazaqstanmen shekarada 1604 jyly salǵan bekinis - qonys:
4. Hodja Naýryz elshiliginiń saýda kerýeni qazaq dalasy arqyly Qazan qalasyna barǵan jyly:
5. Táýke hannan keıin taqqa kim otyrdy:
6. Jámish (Iamyshevsk) bekinisi qaı jyly salyndy:
7. Orystyń qaı patshasy «Barlyq Azıa elderi úshin Orda kilt pen qaqpa» dep aıtqan:
8. 16 ǵasyrdyń sońy men 17 ǵasyrda Qazaqstan arqyly Buhar men Hıýaǵa qansha Reseı elshileri ótti:
9. Tobyl bekinisi qaı jyly salyndy:
10. Obsk qalashyǵy qaıda ornalasqan:
Taqyryptyń testi
İ BÓLİM. Qazaqstannyń 18 ǵasyrdaǵy áleýmettik – ekonomıkalyq jáne saıası damýy. 18 ǵasyrdyń birinshi shıregindegi qazaq handyǵynyń ishki jáne syrtqy jaǵdaıy
Konspekt
Orys memleketi ortaazıalyq handyqtarmen saýda - ekonomıkalyq, dıplomatıalyq qatynastaryn keńeıtkennen keıin, 16 ǵasyrdyń sońy – 17 ǵasyrdyń basynda Qazaqstanǵa qyzyǵýshylyǵy arta tústi. 16 ǵasyrdyń sońy men 17 ǵasyrda orys memleketinen qazaq dalasy arqyly Buhar men Hıýaǵa 44 elshilik pen orystyń 9 dıplomatıalyq jelileri ótken. 1613 jyly 300 adamnan turatyn Hodja Naýryz elshiliginiń saýda kerýeni qazaq dalasy arqyly Orta Azıadan Astrahanǵa, Edil ózenimen Saratovqa, Samaraǵa, Qazanǵa barǵan.
Orys úkimeti Qazaqstanmen shekarada qorǵanys bekinisterin salýǵa kiristi. Obsk qalashyǵy (1585 j), Túmen (1586 j), Tobyl (1587 j), Tara (1594 j), Tomsk (1604 j) áskerı - baqylaý qonystary Qazaq handyǵynyń soltústik - shyǵysyn otarlaýda tirek boldy. Joǵarǵy Ertis boıyna salynǵan Jámish (1716 j), Omby (1716 j), Jelezınsk (1717 j), Semıpalatınsk (1718 j), Pavlodar, Óskemen (1720 j) áskerı bekinisteri qazaq jerine Reseı áskeriniń ishkerilep enýin jeńildetti. Qazaq - jońǵar qaıshylyqtarynyń shıelenisýi, I. D. Býhgols, V. Cheredov, P. Stýpın, I. N. Lıharevtiń qazaq ólkesine áskerı joryqtary Reseıdiń Qazaqstandaǵy yqpalyn kúsheıte tústi. Reseı Qazaq handarynyń oırat jaýlaýshylarymen kúresin óz maqsatyna sheber paıdalandy.
Qazaq jerin biriktirýshilerdiń biri Táýke han Reseımen qarym - qatynasty ýshyqtyrmaı, shydamdylyq kórsetip, eldiń basty kúshin jońǵarlarǵa qarsy joryqqa baǵyttady. Táýke han bılegen kezde qazaq handyǵyn ýaqytsha bolsa da qalypqa keltirip, bir ortalyqqa baǵyndyrdy. Ol 1715 jyly (keıbir derekterde 1718 jyly) qaıtys boldy. Táýke hannyń ornyn basqan Qaıyp sultan handyqty álsiretip aldy. Kishi júzdi Ábilqaıyr, Orta júzdi Sámeke, Kúshik, Uly júzdi Jolbarys basqaryp, úsh júzdiń birligi álsiredi. İshki saıası jaǵdaıǵa Nuraly men Eraly, Orta júzde Baraq sultan, shaqshaq rýynan Jánibek Qoshqaruly, qanjyǵaly Bógenbaı, Uly júzde Tóle bı men Bólek, Hangeldi batyrlar aıtarlyqtaı yqpal etti. Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy azattyq kúresin uıymdastyrýda belgili qolbasshy jáne memleket qaıratkeri Ábilqaıyr erekshe kózge tústi. 18 ǵasyrdyń basynda qazaq feodaldyq memleketiniń ishki jáne syrtqy saıası ahýaly kúrdeli jaǵdaıda qala berdi.
Konspekt suraqtar
1. Qazaq handyǵynyń ishki saıası jaǵdaıyna yqpal etken Uly júz qaıratkerleri:
2. Pavlodar, Óskemen bekinisteri qaı jyly salyndy:
3. Orys úkimeti Qazaqstanmen shekarada 1604 jyly salǵan bekinis - qonys:
4. Hodja Naýryz elshiliginiń saýda kerýeni qazaq dalasy arqyly Qazan qalasyna barǵan jyly:
5. Táýke hannan keıin taqqa kim otyrdy:
6. Jámish (Iamyshevsk) bekinisi qaı jyly salyndy:
7. Orystyń qaı patshasy «Barlyq Azıa elderi úshin Orda kilt pen qaqpa» dep aıtqan:
8. 16 ǵasyrdyń sońy men 17 ǵasyrda Qazaqstan arqyly Buhar men Hıýaǵa qansha Reseı elshileri ótti:
9. Tobyl bekinisi qaı jyly salyndy:
10. Obsk qalashyǵy qaıda ornalasqan:
Taqyryptyń testi
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
