Isa Baızaqov «Jazǵy kesh» óleńi
Sabaqtyń taqyryby: Isa Baızaqov «Jazǵy kesh» óleńi
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy Isa Baızaqovtyń jyr álemimen tanystyrý; óleń avtory týraly maǵlumat berý, jazǵy kesh kórinisin tanytýdaǵy sóz qoldaný ereksheligin, sýretteý sheberligin seziný; uǵa bilý jáne ádebı teorıalyq taldaýǵa úıretý;
Damytýshylyq: Oqýlyq jáne qosymsha materıaldar derekterin tıimdi paıdalanýǵa, oıyn erkin aıtýǵa, óz oılaryn ádebı tilmen jetkize bilýge tóseldirý, sóıleý mádenıetin jetildirý.
Tárbıelik: Óleńniń, sózdiń astaryna, qyr - syryna mán berýge, ıdeıasyn túsinip baǵalaı bilýge baýlý; tabıǵatty súıý, sulýlyq talǵamyn baıytý, ádemilikti sezine bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, jınaqtaý, mánerlep oqý, suraq - jaýap, satylaı keshendi taldaý.
Sabaqtyń kórnekiligi: aqyn portreti, tirek - syzba, peızajdyq sýret, aqyn shyǵarmalary, aqyn týraly pikirler.
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, beıneleý óneri.
Sabaqtyń barysy
I Uıymdastyrý bólimi
1. Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý.
2. Zeıinderin sabaqqa aýdarý.
II Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýshylardyń nazaryn úı tapsyrmasyna aýdaramyn da, tómendegi suraqtardy qoıamyn.
- Shoqannyń bala kúngi kórgenderi men úırengenderiniń bolashaq ómir jolynda paıdasy boldy ma?
- Balalar, sender dostyqty qalaı túsinesińder?
- Bolashaqta kim bolýdy armandaısyńdar?
«Kim bolam?» atty shyǵarmalaryn ishinara oqytý, jınaý, oqýshylardyń jaýabyn tolyqtyra otyryp, qorytyndylaımyn.
III Jańa sabaq
3. Sabaqtyń maqsat – mindetin túsindirý.
- Balalar, búgin bizder aqyn Isa Baızaqovtyń ómirimen, shyǵarmashylyǵymen, sonyń ishinde «Jazǵy kesh» óleńimen tanysamyz.
4. Kirispe áńgime.
«Balapan uıada ne kórse – ushqanda sony iledi» deıdi halyq. Isanyń ákesi Baızaq ta, anasy Ǵazıza da ánshi, saýyqshyl, ónerge jaqyn adamdar bolǵan. Isa aqyn jas shaǵynda án – jyrdyń, sulýlyqtyń óshpes nuryna qanyq bolyp ósedi. 1900 jyldyń Pavlodar oblysynyń Ertis óńirinde Isa dúnıege keledi. Toǵyz jasynda sheshesi ólip, naǵashy atasynyń tárbıesinde ósedi. Týǵan naǵashysy Rahmet ánshi bolǵan eken.
Isa ótkir ári otty óleń shyǵaratyn aqyn edi. Ol týraly Elýbaı Ómirzaqov degen qazaqtyń dańqty ártisi «Óz jasymda Isadaı aqyndy kórgem joq» dep jazǵan.
Tamasha ártis, dombyrashy, aqyn, ánshi bolyp eldi rıza etip júrgen. Onyń áıgili «Quralaı sulý» dastany, «Altaı aıasynda», « Qoıshynyń ertegisi», «Kavkaz», «On bir tún, on bir kún», « Aqbópe» atty shyǵarmalary bar.
5. «Jazǵy kesh» óleńin sýret arqyly túsindire otyryp, mánerlep jatqa oqyp shyǵý.
6. Oqýshylarǵa óleńdi mánerlep oqytý.
7. Suraqtar qoıý arqyly óleńniń mazmunyn ashý maqsatynda jumystaný.
Sońǵy eki joldy oqyp:
- Tabıǵat kórinisin osylaı sýretteýdi kórkem shyǵarmada ne deımiz?
- Jazǵy keshtiń batýyn qandaı sýretti sózder arqyly bergen?
Teńeý: jibekteı, týdaı, shashyndaı.
Epıtet: jasyl gúl, kók shatyr, qyzyl araı, qyzyl nur, t. b
8. Syzbamen jumystaný.
- Óleńniń taqyryby «Jazǵy kesh»
- Mazmuny: Aqyn jazdaǵy keshki shapaqtyń týýyn ádemi sýrettegen;
- Óleń shýmaǵy: 3 shýmaqty óleń.
- Óleń tarmaǵy: 4 tarmaqty.
- Uıqasy: qara óleń uıqas.
- Býyn sany: 11 býyn.
9. – Sonymen «Jazǵy kesh» óleńinde qaı mezgil týraly aıtylǵan?
- Jaz mezgili.
- Olaı bolsa, osy «jaz» sózin basqa sózdermen tirkestire, salystyra otyryp, mán - maǵynasyn tereńirek ashyp kóreıik.
Jaz.
1. Maǵynasy: mezgildik.
2. Týyndy maǵynasy: Jaz - is – áreket.
3. Qarama - qarsy maǵynasy: qys.
- Endeshe, balalar osy jaz, qys sózindegi dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme berip kóreıik (2 oqýshy aýyzsha oryndaıdy)
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qys týraly qandaı óleń bilesińder?
- Kimniń óleńi?
- Endi, balalar Venn dıagramsy arqyly jaz ben qys mezgilderin salystyraıyq.
♦ Jaz - Jańbyr, jel, aınala jap - jasyl
♦ Qys – Sýyq, qar, boran, aq, aınala appaq
♦ Mezgil - 1 býyndy biteý býyn
9. «Júgirtpek» oıyny. Eki qatarǵa eki paraq berilip, tapsyrma beriledi. Jaz, qys sýretterine qaraı otyryp ár qatar bir sóılemnen jazyp, sońǵy oqýshyǵa mátindi túgel oqyp shyǵady.
IV. Bekitý. Sózjumbaq sheshý.
Ádebı -------1. Á. Tájibaevtiń «Tolaǵaı» ertegisi qandaı ertegi?
Dombyra ----2. Bala Abaıǵa Barlas aqyn neni tartý etti?
Ernazar -----3. Er Tóstiktiń ákesi kim?
Balǵoja---- 4. Y. Altynsarınniń atasy?
Isataı ------5. Mahambettiń serigi, batyr, qolbasshy kim?
Eńbek -------6. Abaı ósıet etken bes asyl istiń bireýi.
Tomaǵa ------7. Qustyń kózin jaýyp turý úshin basyna kıgizip qoıatyn bylǵary tumyldyryq.
V. Qorytyndylaý.
Aqyn týraly pikirlerdi oqytyp, maǵynasyn ashý.
VI. Baǵalaý.
Sabaqqa belsendi qatysqan oqýshylardy baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma.
Óleńdi kórkemdep, mánerlep jattaý.
Jaz týraly áńgime jazý, sýret salý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy Isa Baızaqovtyń jyr álemimen tanystyrý; óleń avtory týraly maǵlumat berý, jazǵy kesh kórinisin tanytýdaǵy sóz qoldaný ereksheligin, sýretteý sheberligin seziný; uǵa bilý jáne ádebı teorıalyq taldaýǵa úıretý;
Damytýshylyq: Oqýlyq jáne qosymsha materıaldar derekterin tıimdi paıdalanýǵa, oıyn erkin aıtýǵa, óz oılaryn ádebı tilmen jetkize bilýge tóseldirý, sóıleý mádenıetin jetildirý.
Tárbıelik: Óleńniń, sózdiń astaryna, qyr - syryna mán berýge, ıdeıasyn túsinip baǵalaı bilýge baýlý; tabıǵatty súıý, sulýlyq talǵamyn baıytý, ádemilikti sezine bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý sabaǵy
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, jınaqtaý, mánerlep oqý, suraq - jaýap, satylaı keshendi taldaý.
Sabaqtyń kórnekiligi: aqyn portreti, tirek - syzba, peızajdyq sýret, aqyn shyǵarmalary, aqyn týraly pikirler.
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, beıneleý óneri.
Sabaqtyń barysy
I Uıymdastyrý bólimi
1. Oqýshylarmen amandasý, túgeldeý.
2. Zeıinderin sabaqqa aýdarý.
II Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýshylardyń nazaryn úı tapsyrmasyna aýdaramyn da, tómendegi suraqtardy qoıamyn.
- Shoqannyń bala kúngi kórgenderi men úırengenderiniń bolashaq ómir jolynda paıdasy boldy ma?
- Balalar, sender dostyqty qalaı túsinesińder?
- Bolashaqta kim bolýdy armandaısyńdar?
«Kim bolam?» atty shyǵarmalaryn ishinara oqytý, jınaý, oqýshylardyń jaýabyn tolyqtyra otyryp, qorytyndylaımyn.
III Jańa sabaq
3. Sabaqtyń maqsat – mindetin túsindirý.
- Balalar, búgin bizder aqyn Isa Baızaqovtyń ómirimen, shyǵarmashylyǵymen, sonyń ishinde «Jazǵy kesh» óleńimen tanysamyz.
4. Kirispe áńgime.
«Balapan uıada ne kórse – ushqanda sony iledi» deıdi halyq. Isanyń ákesi Baızaq ta, anasy Ǵazıza da ánshi, saýyqshyl, ónerge jaqyn adamdar bolǵan. Isa aqyn jas shaǵynda án – jyrdyń, sulýlyqtyń óshpes nuryna qanyq bolyp ósedi. 1900 jyldyń Pavlodar oblysynyń Ertis óńirinde Isa dúnıege keledi. Toǵyz jasynda sheshesi ólip, naǵashy atasynyń tárbıesinde ósedi. Týǵan naǵashysy Rahmet ánshi bolǵan eken.
Isa ótkir ári otty óleń shyǵaratyn aqyn edi. Ol týraly Elýbaı Ómirzaqov degen qazaqtyń dańqty ártisi «Óz jasymda Isadaı aqyndy kórgem joq» dep jazǵan.
Tamasha ártis, dombyrashy, aqyn, ánshi bolyp eldi rıza etip júrgen. Onyń áıgili «Quralaı sulý» dastany, «Altaı aıasynda», « Qoıshynyń ertegisi», «Kavkaz», «On bir tún, on bir kún», « Aqbópe» atty shyǵarmalary bar.
5. «Jazǵy kesh» óleńin sýret arqyly túsindire otyryp, mánerlep jatqa oqyp shyǵý.
6. Oqýshylarǵa óleńdi mánerlep oqytý.
7. Suraqtar qoıý arqyly óleńniń mazmunyn ashý maqsatynda jumystaný.
Sońǵy eki joldy oqyp:
- Tabıǵat kórinisin osylaı sýretteýdi kórkem shyǵarmada ne deımiz?
- Jazǵy keshtiń batýyn qandaı sýretti sózder arqyly bergen?
Teńeý: jibekteı, týdaı, shashyndaı.
Epıtet: jasyl gúl, kók shatyr, qyzyl araı, qyzyl nur, t. b
8. Syzbamen jumystaný.
- Óleńniń taqyryby «Jazǵy kesh»
- Mazmuny: Aqyn jazdaǵy keshki shapaqtyń týýyn ádemi sýrettegen;
- Óleń shýmaǵy: 3 shýmaqty óleń.
- Óleń tarmaǵy: 4 tarmaqty.
- Uıqasy: qara óleń uıqas.
- Býyn sany: 11 býyn.
9. – Sonymen «Jazǵy kesh» óleńinde qaı mezgil týraly aıtylǵan?
- Jaz mezgili.
- Olaı bolsa, osy «jaz» sózin basqa sózdermen tirkestire, salystyra otyryp, mán - maǵynasyn tereńirek ashyp kóreıik.
Jaz.
1. Maǵynasy: mezgildik.
2. Týyndy maǵynasy: Jaz - is – áreket.
3. Qarama - qarsy maǵynasy: qys.
- Endeshe, balalar osy jaz, qys sózindegi dybystarǵa matematıkalyq tásilmen minezdeme berip kóreıik (2 oqýshy aýyzsha oryndaıdy)
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Qys týraly qandaı óleń bilesińder?
- Kimniń óleńi?
- Endi, balalar Venn dıagramsy arqyly jaz ben qys mezgilderin salystyraıyq.
♦ Jaz - Jańbyr, jel, aınala jap - jasyl
♦ Qys – Sýyq, qar, boran, aq, aınala appaq
♦ Mezgil - 1 býyndy biteý býyn
9. «Júgirtpek» oıyny. Eki qatarǵa eki paraq berilip, tapsyrma beriledi. Jaz, qys sýretterine qaraı otyryp ár qatar bir sóılemnen jazyp, sońǵy oqýshyǵa mátindi túgel oqyp shyǵady.
IV. Bekitý. Sózjumbaq sheshý.
Ádebı -------1. Á. Tájibaevtiń «Tolaǵaı» ertegisi qandaı ertegi?
Dombyra ----2. Bala Abaıǵa Barlas aqyn neni tartý etti?
Ernazar -----3. Er Tóstiktiń ákesi kim?
Balǵoja---- 4. Y. Altynsarınniń atasy?
Isataı ------5. Mahambettiń serigi, batyr, qolbasshy kim?
Eńbek -------6. Abaı ósıet etken bes asyl istiń bireýi.
Tomaǵa ------7. Qustyń kózin jaýyp turý úshin basyna kıgizip qoıatyn bylǵary tumyldyryq.
V. Qorytyndylaý.
Aqyn týraly pikirlerdi oqytyp, maǵynasyn ashý.
VI. Baǵalaý.
Sabaqqa belsendi qatysqan oqýshylardy baǵalaý.
VII. Úıge tapsyrma.
Óleńdi kórkemdep, mánerlep jattaý.
Jaz týraly áńgime jazý, sýret salý
You Might Also Like
-
Sabaq barysynda ozyq tehnologıany paıdalaný tıimdiligi.
