InfoHub Logo

Islam dini qazaq jerine kelgeli beri dinimizdiń órisi keńeıip, keler urpaqqa úlgi-ónege beretin qundy dúnıelerimizdiń mán-maǵynasy ashylyp, din arqyly kókirek kókjıegine túzilip, bir arnaǵa túsip, óz jolymen jalǵasýda. Sol arnada sopylyq jergilikti halyqtyń dástúrin, ádet-ǵurpyn, tumys-tirshilik ereksheligin ózine sińirip, musylmandyqqa saı negizde qaıta jańǵyrdy. Sopylyq jolynyń erekshelikteri – qoǵamdyq qatynastardyń belgili bir ahýalynda ıslam dogmalarynyń jersinýine múmkindik beretin rýhanı beıimdelgishtigi.Osy sopylyqtyń negizin qalaǵan-Qoja Ahmet Iasaýı búkil ómirin, bar kúshin týysqan halyqtardy biriktirýge san alýan dinı aǵymdar aıasynda rýhanı birlik qurýǵa arnady.

Qoja Ahmet Iasaýı din qaıratkeri ǵana emes, tamasha aqyn, fılosof bolǵan. Túrki álemine tanymaldyǵy artqan tulǵa Qoja Ahmet Iasaýıdiń esimi áziret sultan, ýl-arıfın, sultan ýl-áýlıa t.b. qurmetpen atalatyny belgili. Bul esimderden tulǵanyń qanshalyqty syı-qurmetke laıyq ekenin kóremiz. Jalpy qazaq jerine sopylyq kelgeli beri Qoja Ahmet Iasaýıdiń qaldyrǵan jazba muralary «Dıýanı hıkmet», «Paqyrnama», «Mıratýl qýlýb» t.b. sıaqty eńbekteriniń mazmunyna tereń boılaı almaımyz, sebebi belgili dárejelerde adamı bolmysymyzdy qalyptastyryp, ishki jaı-kúıimizdi tolyqtyryp, tynyshtandyrýymyz kerek bolyp tabylady. Iasaýı iliminiń maqsaty – rýh tazalyǵy. “Mırat-ýl Qýlýbta” da “kóńil kózin ashý” basty másele retinde qaralady. Ondaǵy tolyp jatqan sopylyq dúnıetanymdyq kategorıalar – Iasaýıdiń sopylyq fılosofıasyn tujyrymdaýdyń negizgi elementteri. Sopylyqta, tarıqattyń negizgi prınsıpteri men qaǵıdalarynyń basty sharttary shaıhtyq, mýrıdtik tulǵalyq tabıǵattyń mándik anyqtamalary óte qundy taldaýlarǵa negizdelgen. Sopylyq ádebıetterde keńinen taralǵan Muhamedtiń nury, ýmm-ýl arýah rýhtyń tegi kategorıalary Iasaýıdiń sopylyq fılosofıasynyń ontologıalyq teorıalyq negizin kórsetedi. Adam rýhynyń joǵarǵy sapalyq ári tazalyq kategorıasy – taza júrek “qalb-ı salımniń” dárejelik ósý satylary – “darıalar” óte anyq, túsinikti aıshyqtalǵan. Kóńildiń (rýhtyń) tazalyqqa, kemeldikke jetýdegi eń negizgi sharttary men qaǵıdalary metodıkalyq-teorıalyq deńgeıde túsindirilgen. Adamnyń qudaılyq aqıqatqa jetýdegi mártebelik júıeleri de sopylyq qundylyqtar arqyly qarapaıym tildik ereksheliktermen berilgen. Bul eńbektegi “ıaqın” – túsiniginiń júıelenýi jaǵynan basqa sopylyq mádenıetterde kezdese bermeıtin klassıfıkasıa ekendigin kórýge bolady.

Iasaýıdiń kózqarasy boıynsha, Haqıqat jolynda shaıh bolý úshin jetpis maqamnan asý, jetpis myń perdeni ashý, Hz.Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) kórgenderin kórý shart. Al, eger (biri) osy, haqıqat bóliminde aıtylǵan jetpis maqamnan aspaı, jetpis myń perdeni ashpaı turyp, Hz.Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) kórgenderin kórmesten “Men Haqqa qaýyshtym” deıtin bolsa, ózi de, sózi de jalǵan, naǵyz Haqtyń dushpany bolǵany. Osyndaı dinbuzarlarǵa (mýbtadı) pir eken dep qyzmet etetin bolsa, ondaılar kápir, malǵun bolady. Ondaılardyń istegenderin ǵylym ornyna qoıyp, dinbuzarlyq áreketterin súnnet sanap halal kórý, bulardyń barlyǵy sharıǵatta kúpirlik, tarıqatta teriske shyǵarylǵan, haqıqatqa syımaıtyn ister bolyp sanalady. Iasaýı joly – din ishi tutas­tyqqa jáne dinder arasy tatýlyq pen tole­rant­tylyqqa shaqyrady. Bul joldyń ustanymdyq negizi – sharıǵat, psıhotehnıkalyq júıesi – tarıqat, tanymdyq negizi – maǵrıfat jáne aqıqattan turady. Jalpy Iasaýı ilimi – Qazaq­standaǵy dinshildik qana emes, dinaralyq tatýlyq pen toleranttylyqtyń temirqazyǵy.

Kakıbaeva M.T. «Dintaný» mamandyǵynyń 4 kýrs stýdenti Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ

Ǵylymı-jetekshisi: Borbasova Q.M. fılos.ǵ.d, profesor Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ

---