InfoHub Logo

Inovasıalyq tehnologıa elektrondyq esepteýish tehnıkasymen jumys isteýge, oqý barysynda kompúterdi paıdalanýǵa, modeldeýge, elektrondyq oqýlyqtardy, ınteraktıvti taqtany qoldanýǵa, ınternette jumys isteýge, kompúterlik oqytý baǵdarlamalaryna negizdeledi. Aqparattyq ádistemelik materıaldar kommýnıkatıvtik baılanys quraldaryn paıdalaný arqyly bilim berýdi jetildirýdi kózdeıdi. Jedel damyp otyrǵan ǵylymı –tehnıkalyq progres qoǵam ómiriniń barlyq salalaryn aqparattandyrýdyń ǵalamdyq prosesiniń negizine aınaldy. Aqparattyq tehnologıalyq damýǵa jáne onyń qarqynyna ekonomıkanyń jaǵdaıy, adamdardyń turmys deńgeıi, ulttyq qaýipsizdik, búkil dúnıejúzilik qaýymdastyqtaǵy memlekettiń róli táýeldi bolady.

Zaman aǵymyna qaraı aqparattyq tehnologıalardy qoldaný aıtarlyqtaı nátıjeler berýde. Kez kelgen sabaqta elektrondyq oqýlyqty paıdalaný oqýshylardyń tanymdyq belsendiligin arttyryp qana qoımaı, logıkalyq oılaý júıesin qalyptastyrýǵa, shyǵarmashylyqpen eńbek etýine jaǵdaı jasaıdy. Inovasıalyq tehnologıany básekege qabiletti ulttyq bilim berý júıesin damytýǵa jáne onyń múmkindikterin álemdik bilimdik ortaǵa enýdegi sabaqtastyqqa qoldaný negizgi mánge ıe bolyp otyr.

Inovasıalyq tehnologıany paıdalaný jónindegi qyzmettiń maqsaty:

• úırenýshiniń shyǵarmashylyq áleýmetin damytý; kommýnıkatıvtik áreketterge qabiletti bolýdy qamtý; saraptamalyq – zertteý qyzmeti daǵdylaryn qalyptastyrý; oqý qyzmeti mádenıetin damytý;

• oqý-tárbıe úrdisiniń barlyq deńgeılerin jedeldetý, onyń tıimdiligi men sapasyn arttyrý;

Aqparattyq mádenıetti, saýatty adam - aqparattyń qajet kezin seziný, ony taýyp alýǵa, baǵalaýǵa jáne tıimdi qoldanýǵa qabiletti, aqparat saqtalatyn dástúrli jáne avtomattandyrylǵan quraldaryn paıdalana bilýi kerek. . Jańa myńjyldyq – bul kúntizbedegi jańa ýaqyt ótkeli emes. Ol- ótkendi tarazylap, ómirdiń mánin jańasha túsinýge, bolashaqty barynsha jete durys anyqtaıtyn ýaqyt. Qoǵamnyń qarqyndy damýy, kóbine onyń bilimimen jáne mádenıetimen anyqtalady. Sondyqtan, bizdiń oıymyzsha, bilim júıesin qurý, qoǵamdy myna kúnde damyp otyrǵan álemge daıyndaý – búgingi kúnniń eń negizgi jáne ózekti máselesi.  Qazirgi bilim júıesiniń ereksheligi – tek bilimmen qarýlandyryp qana qoımaı, ózdiginen bilim alýdy damyta otyryp, úzdiksiz óz betinshe órleýine qajettilik týdyrý. Qorytyndysynda bilim berý – adamǵa úzdiksiz oqýǵa, bilim alýǵa jan-jaqty bilim qyzmetin usynatyn áleýmettik ınstıtýt bolýy kerek.

Bilim berý úrdisine jańa tehnologıalardy engizý

«Bilim berý júıesiniń basty mindetteriniń biri – oqytýdyń jańa tehnologıalaryn engizý, bilim berýdi aqparattandyrý, halyqaralyq ǵalamdyq komýnıkasıalyq jelilerge shyǵý»

«Bilim týraly» Zańynyń 8-baby

Elimizde bilim berýdiń jańa júıesi jasalyp, onyń mazmunynyń túbegeıli ózgerýi, onyń dúnıejúzilik bilim keńistigine enýi búkil oqý-ádistemelik júıege, muǵalimder aldyna jańa talaptar men mindetter qoıyp otyr.

Budan shyǵatyny, HHİ ǵasyrdyń alǵashqy jyldarynyń negizgi problemalarynyń biri – «Bilim - búkil ómirińe» qaǵıdasynan «Bilim búkil ómir boıyna» qaǵıdasyna óte alatyn bilim júıesiniń uıymdyq qurylymdaryn izdeý bolyp tabylady.

Qazaqstan Respýblıkasy orta bilim júıesin aqparattandyrý týraly memlekettik baǵdarlamasynda «. . . QR dúnıejúziniń damyǵan elderi sıaqty orta bilim berý júıesinen aqparattandyrýdyń jolyna túsýi tıis, ıaǵnı biryńǵaı aqparattyq bilim beretin jelige negizdelgen oqytý júıesin jasaý kerek. » Osy tujyrym bilim berý júıesin aqparattandyrýdyń maqsaty bolyp tabylady. Bul baǵdarlamalardyń mindetteriniń biri – mektepterdi kompúterlendirý.

Bilim berýdi aqparattandyrý – jańa tehnologıany paıdalaný arqyly damyta oqytý, dara tulǵany baǵyttap oqytý maqsattaryn júzege asyrady. Pedagogıkalyq tehnologıa – muǵalimniń kásibı qyzmetin jańartýshy jáne satylanyp josparlanǵan nátıjege jetýge múmkindik beretin is-áreketter jıyntyǵy. Pedagogıkalyq tehnologıadaǵy basty mindet – oqýshynyń oqý-tanymdyq áreketin jandandyra otyryp, alǵa qoıǵan maqsatqa tolyqtaı jetý. Al budan pedagogıkalyq tehnologıanyń tıimdiligi shyǵady.

Oqytý úrdisinde tehnologıany qoldaný muǵalim men oqýshy qarym - qatynasynyń burynǵy qalyptasqan júıesin, olardyń is-áreketteriniń mazmunyn, qurylymyn úlken ózgeristerge ushyratady. Qalypty bilim berý júıesinde muǵalim – oqýshy - oqýlyq túrinde qurylǵan úsh jaqty baılanys buzylyp, muǵalim – oqýshy - kompúter - oqýlyq júıesi paıda boldy. Mundaı júıede bilim berý oqytý prosesinde kompúterdi qoldaný bilim men biliktilikke qoıatyn talaptardy qaıta qarap, jetildirip, júıeleýdi talap etedi. Aqparattandyrýda tehnologıanyń negizgi baǵyty HHİ ǵasyrdyń talaptaryna sáıkes qoǵamdy damytýdyń joǵary tıimdilikti tehnologıalaryna súıengen jańa bilim strategıasyna kóshý bolyp tabylady. Osyǵan sáıkes qazirgi bilim júıesiniń erekshelikterine – onyń irgeliligi, aldyn alý sıpaty jáne olarǵa qol jetkizý múmkindikteri jatady.

Oqý prosesinde qoldanylatyn tehnologıalyq quraldaryn ornalastyrýdyń birneshe joldary bar. Eń perspektıvtisi jáne mazmundysy jiktelý krıterııi retinde taǵaıyndaý oblysy bolatyn jol qurylymdyq elementteri bolyp tabylady.

Aqparattyq tehnologıa quraldaryn meńgerý, jańa elementtiń engizilýiniń negizinde adam qyzmetiniń ózgerýi sıaqty máseleler kóp ýaqyttan beri psıhologtardy qyzyqtyrýda. 1937 j. L. S. Vygotskıı bylaı dep jazǵan: «Adamnyń ómir súrý prosesine quraldyń endirilýi osy quraldy qoldaný jáne basqarýmen baılanysty kóptegen jańa qyzmetterdi ómirge ákeledi, osy qural oryndaı alatyn kóp jaı prosesterdi kerek emes qylady, psıhıkalyq prosester jáne olardyń uzaqtylyǵyn, ıntensıvtiligin, júıeliligin ózgertip, bir qyzmetti ekinshi qyzmetpen aýystyrady, qysqasha aıtqanda, búkil ómir súrý qurylymyn ózgertedi».

Qazirgi tańda bilim salasy qyzmetkerleriniń aldynda turǵan basty maqsat – jana tehnologıalar arqyly bilim mazmunyn jańartý.

Tehnologıamen jumys júrgizý 4 saty arqyly iske asady. Olar:oqyp meńgerý; tájirıbede qoldaný; shyǵarma shylyq baǵytta damytý; nátıje. Bul tehnologıanyń maqsatyn tómendegi syzbadan kóre alasyzdar.

Jańa aqparattyq tehnologıalar degenimiz – bilim berý isinde aqparattardy daıarlap, ony bilim alýshyǵa berý prosesi. Bul prosesti icke asyrýdan negizgi qural kompúter bolyp tabylady. Kompúter - bilim berý isindegi buryn sheshimin tappaı kelgen jańa, tyń dıdaktıkalyq múmkindikterdi sheshýge múmkindik beretin zor qural. Biraq áli kúnge deıin biz osy zor quraldyń sheksiz múmkindikteriniń onnan birin de paıdalana almaı otyrmyz.

Tehnologıalardyń tanymal túrleriniń biri Modýldik oqytý – oqytýdy ońtaılandyrý, tulǵanyń múmkindigine daıarlyq deńgeıin beıimdeý bolsa, damyta oqytý – oqýshynyń jeke tulǵasyn, onyń bilikterin damytý.

Osyny eskere otyryp, men oqý úrdisinde M. Janpeıisovanyń «Modýldik oqytý tehnologıasyn» qoldanyp júrmin. Mundaǵy meniń maqsatym - óz betimen damı alatyn, ár túrli ómirdiń qıyndyqtaryna tóze biletin, belsendi, bilimdi oqýshy tárbıeleý. Modýldik tehnologıa damyta oqytý ıdeıasyna negizdelgen. Modýldik oqytýdaǵy negizgi maqsat – oqýshynyń óz betinshe jumys isteı alý múmkindigin damytý

Al jekelep (daralap) oqytý – bul qabiletteri men múmkindikterin ashýǵa, damytýǵa jaǵdaı týǵyzý, belsendi oqytý – tanymdyq belsendiligin, shyǵarmashylyǵyn uıymdastyrý. Sondaı-aq túrlerine toqtalsaq:

Olaı bolsa, jańa tehnologıanyń ádis-tásilderin ınovasıalyk qurylǵylardy paıdalaný bilim sapasyn arttyrýdyń birden-bir joly. Oqý úrdisinde osy tehnologıanyń tıimdi jaqtaryn tómendegi syzbadan kóre alasyzdar.

Aqparattyq tehnologıalardy paıdalaný kezinde birden bir talap desek te bolady ol - aqparattyq mádenıet. Aqparattyq mádenıet degenimiz - adamǵa aqparattyq keńistiktiń qalyptasýyna qatycyǵa jáne ol keńictikte epkin baǵdarlaı alýǵa, aqparattyq ózara ic-áreketke túsýge múmkindik beretin bilim deńgeıi. E. L. Semenúktiń pikiri boıynsha «aqparattyq mádenıet - adamnyń, qoǵamnyń nemese onyń bir bóliginiń aqpattarmen jumys isteýdiń barlyq túrleri - aqparattardy alý, óńdeý, jınaqtaý jáne osynyń negizinde sapaly jańa aqparatty qurý jáne praktıkalyq qoldaný boıynsha jetilý deńgeıi».

Birinshiden, dástúrli emes sabaqtardy ótý arqyly oqýshylardyń oı tolǵaýyn, bilimin, qabiletin keńeıtýge bolady. Bilimdi daıar kúıinde bermeı, oqýshylardyń aldyna belgili bir máseleni mindet etip qoıyp, ony olar ınovasıa elementterin paıdalana otyryp izdenip sheshýi tıis joldardy paıdalaný. Bul arqyly olar problemalyq jaǵdaı týǵan kezde ony durys sheshe bilý tásilderin úırenedi. Munyń nátıjesinde óz betinshe ómir súre alatyn shyǵarmashyl azamattar tárbıeleımiz.

Ekinshiden, oqýshylarǵa qazirgi zaman talabyna saı joǵary dárejede sapaly bilim men tárbıe berýde kompúterlik tehnologıany paıdalanyp oqytý – búgingi kún talaby. Damyta oqytýda balanyń izdenýshilik-zertteýshilik áreketin uıymdastyrý basty nazarda ustalady. Ol úshin bala óziniń buǵan deıin biletin amaldarynyń, tásilderiniń jańa máseleni sheshýge jetkiliksiz ekenin sezetindeı jaǵdaıǵa jetýi kerek. Sodan keıin baryp onyń bilim alýǵa degen ynta-yqylasy artady, bilim alýǵa árekettenedi.

Úshinshiden, qazirgi tańdaǵy talaptarǵa saı bilimdi, ásirese bilgenin ómirde paıdalana biletin jastardy tárbıeleý maqsatynda oqytýdyń jańa ádisteriniń ishindegi eń mańyzdysynyń biri – jelilik resýrstardy paıdalaný tehnologıasyn engizý.

Óz tájirıbemde pedagogıka ǵylymynyń doktory, profesor J. Qaraevtyń «deńgeılik oqytý» júıesine, «syn turǵysynan oılaý» strategıasyna, Shatalovtyń «tirek sıgnaldary arqyly oqytý» júıesine jáne qosymsha elektrondy oqýlyqtarǵa súıenip sabaq júrgizemin. Jańasha ádis-tásilder arqyly da oqýshynyń neni biletinin, neni meńgergenin, neni uǵa almaǵanyn bilýge bolady. Jańa ári paıdaly izdenisterdiń biri álemniń 18 elinde synaqtan ótken «oqý men jazýdy syn turǵysynan oılaýdy damytý» baǵdarlamasynyń strategıalaryn sabaqta qoldaný barysynda kórsetken nátıje: oqýshynyń oqýǵa qyzyǵýshylyǵy artady, iskerlik daǵdysy, oılaý belsendiligi, tapqyrlyǵy, ózine degen senimi qalyptasady, pikir talastyra bilýdi, oıyn júıeli túrde jetkizýdi, qoldanbaly programmalardy paıdalanyp nemese algorıtmder qurý arqyly programma qurastyrýdy, úırenedi. Balanyń jeke qasıetterin ashý arqyly tárbıeleı otyryp, tanymdyq kúshin qalyptastyrý jáne oqýshynyń shyǵarmashylyq qabiletin damytýda «Betpe-bet», «Juldyzdy sát» sıaqty oıyn túrleri, toptastyrý, sáıkestendirý, tolyqtyrý strategıalary, on laın basqatyrǵysh, sergitý jattyǵýlary, elektrondy oqýlyqtar keńinen qoldanylady.

Bul tehnologıanyń ereksheligi – oqýshynyń tanymdyq belsendiligin, izdenimpazdyǵyn qalyptastyra bilý. Oqytý úrdisin jańasha uıymdastyrý muǵalimniń oqýshynyń ózin-ózi damytýyna qolaıly jaǵdaı jasaı otyryp, onyń shyǵarmashylyǵynyń ózdiginen is-áreket etý daralyq qabiletteriniń artýyna sebin tıgizedi. Mundaı jańa tehnologıalardy paıdalanyp oqytý barysynda oqytýshyǵa qoıylatyn negizgi talap oqýshynyń bergen jaýabyn túzetý, berilgen tapsyrmany oryndaý joldaryn kórsetý, oqýshyǵa óz oıyn ret-retimen tolyq jetkizýdi úıretý bolyp tabylady. Balaǵa óz oıyn qysylmastan aıtýǵa múmkindik berý, oǵan pikir erkindigin sezdirý oqýshynyń sol sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady. Sonymen qatar sabaq barysynda tehnıkalyq jabdyqtarǵa, kórnekilikterge júginý oqytýshyǵa ýaqytty únemdeýge, az ýaqyttyń ishinde birneshe oqýshynyń bilimin baǵalaýǵa, baǵdarlamadaǵy materıaldy qaı dárejede meńgergenin aıqyndaýǵa múmkindik beredi, bul oqýshynyń bilim deńgeıin qadaǵalaýdyń eń tıimdi tásili. Sebebi, oqýshynyń bilimin tekserý, onyń múmkindikterin aıqyndaý – oqytý kezeńiniń eń mańyzdy bóligi.

Inovasıalyq tehnologıa – bilim sapasyn arttyrý kepili.

Táýelsiz el tiregi - bilimdi urpaq.

Jańa dáýirdiń kún tártibinde turǵan másele- bilim berý, ǵylymdy damytý.

Orys pedagogi K. D. Ýshınskıı aıtqandaı, qazirgi zaman talabyna saı, ár muǵalim, óz bilimin jetildirip, eski birsaryndy sabaqtardan góri, jańa talapqa saı ınovasıalyq tehnologıalardy óz sabaqtarynda kúndelikti paıdalansa, sabaq tartymdy da, mándi, qonymdy, tıimdi bolary sózsiz

Osy oraıda, «Sabaq berý – úırenshikti jaı sheberlik emes, ol – únemi jańadan jańany tabatyn óner» degen, Júsipbek Aımaýytovtyń sózin aıta ketý artyq bolmas.

K. D. Ýshınskıı aıtqandaı, «Muǵalim tek óz páninen sabaq berip qana qoımaýy kerek, sonymen qatar tárbıeshi adal, ádiletti, shynshyl adam bolýy kerek». Olaı bolsa, ár muǵalim sabaqqa qoıǵan úsh maqsatynyń úsheýine de jetip, bilim men tárbıeni ushtastyrýymyz qajet

HHİ ǵasyrdyń jan-jaqty zerdeli, daryndy, talantty adamdy qalyptastyrýda bilim berý máselesi memleketimizdiń basty nazarynda. Osy turǵyda muǵalimge bilim berýdiń tıimdi joldaryn qarastyrý, tańdaı bilý erkindigi tıip otyr.

Qazirgi zaman talabynyń ózi oqýshyny 1-orynǵa qoıý, ıaǵnı muǵalim sabaqqa baǵyt berýshi bolyp, oqýshy aldyn-ala berilgen tapsyrmalar arqyly sabaq túsindirip, ózdik, ózindik taldaý jasap, birin-biri baǵalap, óz oılaryn tolyq jetkizip, bilim berýshi rólin alady. Osy zamanǵy bilim berý isiniń ózekti máselesine oqýshylarǵa túsetin aýyrtpalyqty joıý, olardyń boıynda oqýǵa degen qyzyǵýshylyqty, belsendilik pen óz betinshe jumys isteý qabiletterin arttyrý jatady.

Interaktıvtik oqytý tehnologıasy – bul kollektıvtik, ózin-ózi tolyqtyratyn, barlyq qatysýshylardyń ózara áreketine negizdelgen, oqý prosesine oqýshynyń qatyspaı qalýy múmkin bolmaıtyn oqytý prosesin uıymdastyrý.

Interaktıvti taqtamen jumys isteýdiń artyqshylyqtary:

• Baǵdarlama boıynsha barlyq synyp oqýshylaryna qolaıly;

• Web-saıttardy, basqa da quraldardy qoldana otyryp jańa materıaldardy túsindirýge, meńgerýge qolaıly;

• Berilgen materıaldy áserli jetkizýge jáne ony synyp oqýshylary arasynda talqylaýǵa úlken múmkindikter týǵyzady;

• Interaktıvti taqta synyptaǵy barlyq oqýshylardyń basty nazaryna aınalýyna baılanysty ortalyqtan demonstrasıalaýǵa qolaıly jaǵdaı týǵyza alady;

• Muǵalimniń de, oqýshynyń da shabytyn, qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, sabaqty tartymdy ótkizýge yntalandyrady;

• Oqýshy aldyna jańa materıaldy jandy túrde kórsete otyryp, tanymdyq qabiletin arttyrýǵa múmkindik alady.

Aldyn ala daıyndaǵan oqý materıaldary - prezentasıalar, mátindik, grafıkalyq aqparattyq obektiler - sabaqtyń jaqsy ótýin jáne barlyq aqparat túrlerin qoldanýdy qamtamasyz etedi. Bul oqýshynyń sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn, ári óz betinshe izdený qabiletin arttyrady. Bul sapaly bilim berýdiń eń basty faktory bolyp tabylady. Osyndaı ádistermen jasalǵan teorıalyq taldaýlar úzdiksiz jyl boıynda júzege asyrylyp otyrsa, bala jattyǵyp, óz betinshe izdenip, jańalyq ashýǵa, zertteý jumystaryn jasaýǵa daıyndalady. Osy arqyly qoǵamdaǵy túrli qaıshylyqtar men jaǵdaılardy, halqymyzdyń mádenı qundylyqtaryn ózdiginen paıymdaýǵa qadam bastaıtyn, rýhy myqty azamat tárbıeleımiz.

---